Kümme looma, kes oskavad tööriistu kasutada

Šimpans Foto: AFP / Scanpix

Kunagi arvati, et inimesed on Maal ainus liik, kes oskab tööriistu kasutada.

Kuid viimaste aastakümnete uuringud on näidanud, et erinevad maal, vees ja õhus elavad loomad on tööriistade kasutamisel samuti edukad, kirjutab Live Science.

Teadlased uurisid loomade tööriistakäsitlust, alustades inimestele sarnaste ahvidega ja lõpetades väikenärilistega.

Šimpansid on inimeste lähimad elusolevad sugulased, kes õppisid tööriistu kasutama kaua aega tagasi ilma inimeste abita. Elevandiluurannikult ahvide asualalt leitud kivist pihukirveste vanus ulatub 4300 aasta taha. Teadlaste sõnul on šimpansid ka edukad jahipidajad, tappes liha saamiseks teisi primaate.

Varesed – teadlased avastasid et varesed ja nendega samasse liik kuuluvad linnud kasutavad nii puutükke, lehti kui ka omi sulgi tööriistade valmistamiseks. Hiljuti varestega tehtud katse näitas, et nad on võimelised isegi füüsikaseadusi mõistma. Nimelt õppisid varesed veenõusse kivi panema, et veetase tõuseks ja nad juua saaksid.

Orangutanid – neil ahvidel on üsna mitmeid eluks vajalikke abivahendeid. Uurijate sõnul on orangutanide seas levinud komme teha lehtedest vilesid, mis aitavad kaaslastele röövloomadest märku anda ja neid eemal hoida. See on esimene kord, mil täheldati, et loomad teevad kommunikatsioonivahendeid. Uurijate sõnul antakse lehevile tegemise oskust edasi põlvest-põlve.

Elevandid – neid peetakse ühtedeks kõige intelligentsemateks loomadeks. On teada anekdootlikke lugusid, milles elevandid on meelega pillanud palgi või kivi elektriaiale, et seda väljapääsemiseks lõhkuda. Ka oskavad nad puutüki abil auke kaevata. Aasia elevantide juures on aga teada, et nad täiustavad pidevalt neid piinavate putukate tapmise oskust.

Delfiinid – neid tuntakse kui «mere ajusid». Teadlased avastasid üsna hiljuti, et nad suudavad edukalt tööriistu kasutada. Austraalias Shark Bays tehtud laiksilm-delfiinide uurimine näitas, et need loomad kasutavad adru nagu luuda. Nad pühivad suus oleva adruga merepõhja, et leida söögiks väikseid loomi. Teadlaste kinnitusel kulutavad need delfiinid jahtimisele rohkem aega kui ükski teine imetaja, välja arvatud inimene.

Merisaarmas ehk kalaan – see kärplaste sugukonna esindaja kasutab merekarpide katki tegemiseks kivisid. Enne kui delfiine uurima hakati, teati merisaarmast kui ainukest tööriistu kasutada oskavat veelooma.

Gorillad – need ahvid ei ole ainult ebatavaliselt tugevad, kümme korda tugevamad kui täiskasvanud täies elujõus mehed, vaid neil on ka ajud. Teada on, et metsikud gorillad suudavad ehitada taimedest rippsildu, et üle kuristike ja sooalade pääseda. Kui enamik ahve kasutab abivahendeid toidu hankimiseks, siis gorillad kasutavad neid oma keskkonnas liikumisel.

Kaheksajalad – need mereloomad on alles hiljutine lisandus tööriistu kasutavate loomade nimekirjas. Nimelt kasutavad kaheksajalad kookospähklikoori omamoodi «raudrüüna». Kaheksajalad võivad kookospähkli poolt koorikut nagu maja endaga kaasas kanda ning vajadusel sinna peituda. Teadlase sõnul on see esimene kord, mil märgati, et veeloomal on abivahend midagi, mida saab kasutada väga erineval ajal.

Makaagid – Tais Lopuris asuva budistliku pühakoja makaagid kisuvad külastajate peast juukseid, et neid kasutada hambaniidina. Märgatud on, et emased võtavad hoo maha, kui näevad, et järeltulijad nende tegevust jälgivad. Emasloomad annavad siis poegadele näitliku õppetunni, näidates, kuidas juukseid saada ja nendega hambaid puhastada.

Närilised – isegi närilised oskavad tööriistu ja abivahendeid kasutada. Tšintšiljadega suguluses olevad deegud õpetavad noorloomadele, kuidas kasutada puuokstest kraabitsaid toidu leidmiseks.