Tänapäevase jõuluvana prototüübiks olev Püha Nikolaus on ajaloolaste arvates maetud Iirimaale.
Jõuluvana prototüüp on maetud Iirimaale?
Ekspertide sõnul võivad Myra piiskopi maised jäänused olla Kilkennys 12. sajandil rajatud Jerpointi kloostris, kirjutab The Telegraph.
Legend räägib, et ta jagas vaestele kingitusi, jäädes ise anonüümseks. Pärast oma surma 342. aastal kuulutati ta pühakuks, hiljem aga andis ta inspiratsiooni jõuluvana kuju loomiseks.
Piiskop maeti esilagu oletatavalt Myra peakirikusse, millest sai palverännakupaik. Ajaloolaste sõnul tõid aga ristisõdijad ta jäänused kaasa ning ta maeti ümber Iirimaale Jerpointi kloostrisse.
Püha Nikolaus sündis jõukasse perre, kuid ta vanemad surid, kui ta laps oli. Selle tõttu otsustas ta oma elu jumalale pühendada.
Oma pärandusega tegi ta head, aidates vaeseid ja puuduse all kannatajaid. Laialt on levinud lugu, kuidas Püha Nikolaus aitas vaese taluniku kolme tütart, kellele ei olnud kaasavara anda ja kes oleksid võinud orjusse sattuda.
Selles legendis viskas ta kolmel korral öösel kas akna või korstna kaudu talupoja majja kotitäie raha.
See lugu võeti hiljem jõuluvana kinkide jagamise aluseks.
Varasemal ajal teati, et Püha Nikolaus maeti Itaaliasse Barisse ning meremehed rüüstasid ta haua.
Kuid ajaloolaste sõnul jõudsid püha mehed säilmed ristisõdijate kaudu ühele prantsuse perekonnale, mille liikmed 1169. aastal Iirimaale kolisid.
Arvatakse, et de Frainet nime kandev perekond põgenes normannidele kuulunud Sitsiiliast ja jättis pühaku maised jäänused Nizzas elavate sugulaste kätte. Need aga toimetasid säilmed neile kuuluvale alale Iirimaal Kilkennys.
Nicolas de Frainet aga lasi ehitada Jerpointi tsistertslaste kloostri, kuhu Püha Nikolause maised jäänused maha maeti.