Moekiri

Louise Gray Foto: Pm

Julgest pealehakkamisest

Mõni päev tagasi käisin kohvil endise kursusekaaslase G-ga Londoni Saint Martins College’ist.

Viimane kord trehvasime temaga bussis pärast Fashion Fringe’i. See on võistlus, kus neli noort disainerit võistlevad auhinna nimel, mis on miljonitesse kroonidesse ulatuv tugi oma moeäri alustamiseks ja mentorlus moe suurkujudelt. G ei võitnud, kuid olin kindel, et ega ta anne vaka alla jää. Mõni aeg tagasi leidsingi G kollektsiooni vogue.co.uk nimistust.

G tuhises kohvikusse otse juuksurist ja teatas, et tal töötab parajasti kodus viis tasuta abilist.

«Sa töötad kodus?» imestasin, sest millegipärast oli mulle jäänud mulje, et edukatel Londoni moestaaridel, kellest kirjutab Vogue, on oma stuudiod. «Kodus jah, ainus häda, et korter on pidevalt rahvast täis.»

Moebrändi alustades tuleb kasumisse jõudmist oodata aastaid. Millest G ometi üüri maksab? «Ma õpetan ühes Londoni ülikoolis moodi… see palk on VÄGA HEA! 4000 Eesti krooni päevas. Õpetan ühe päeva nädalas, ülejäänud aja teen oma brändi.» Olin üsna pahviks löödud. Selline süsteem sobiks mullegi!

 «Ja miks sina veebruari moenädalaks oma kollektsiooni ei tee?» nõudis G. Maigutasin vastuseks midagi ebamäärast, kuid G jätkas: «Mul oli Londoni moenädala näitusel vaid kolm komplekti ja press oli kohe mu fänn! Pariisi müügi-showroom’i jaoks tegin veel mõned komplektid juurde. Mu esimest kollektsiooni ostis kaheksa butiiki üle maailma! Me müüsime 720 000 krooni eest!»

Mõtlesin: kolm komplekti õmmelda – ei noh, seda suudaks mina ka. Suudaks kindlasti rohkemgi…

G aga lobises edasi. «Veebruaris on mu show New Yorgi moenädalal, nad sponsoreerivad mind. Ja kohe varsti sõidan New Yorki kohtuma Anna Wintouriga! Anu, ma ei saa aru, mida sina ootad!» pahandas ta.

Olin sõnatu: teda kuulates näis kõik lihtne. Tee väike kollektsioon, võta ühendust mõne Londoni moe tugiorganisatsiooniga, leia stilist, kes paneb su asjad õigetesse ajakirjadesse, leia koht show­room’is Pariisis, müü kõvasti ja oledki moebrändi käima lükanud. Tekib küll probleem, kuidas tootmist rahastada, kui tellimused tulnud, aga raha ikka ehk leiab.

Tõenäoliselt on G-l õigus. Oodata pole enam midagi, tuleb asjaga pihta hakata, lüüa käärid kangasse ja lasta headel asjadel juhtuda...