/nginx/o/2009/12/09/279939t1hf0a5.jpg)
Live Science järjestas loomad, kelle rünnaku tagajärjed võivad üsna karmid olla.
Tapjaloomade esikümme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esikohale asetati malaariasääsed ehk hallasääsed – need väiksed «lennumasinad» ei jäta inimnahale suuremat jälge, kuid nende poolt edasi kantav malaaria on surmav. Malaaria tõttu hukub aastas rohkem kui kaks miljonit inimest.
Malaariatekitaja levib emase hallasääse (Anopheles maculipennis) hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb ja hävitab maksarakke. Edasi jõuab vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Sääsehammustusega satuvad nad tagasi sääse organismi, kus paljunevad ja jätkub uus tsükkel.
Aasia kobra – nimetatud kobra ei ole maailma kõige mürgisem madu, kuid ta suudab kõige rohkem tappa. Aastas hukub selle mao hammustuse tagajärjel umbes 50 000 inimest.
Austraalia meduus – salatikausi suurusel meduusil kimpkombitslasel ehk meriherilasel on 60 kombitsat, mille igaühe pikkus võib olla neli meetrit. Teda peetakse kõige valusamaks kõrvetajaks. Igal kombitsal on 5000 mürgioga, milles olevast mürgist jätkuks 60 inimese tapmiseks.
Suur valgehai – vees olev vererida meelitab need haid kohe kohale. Ta hammustab enam-vähem kõike, mis liigub. Teadlased on teinud kindlaks, et suur valgehai ja sarimõrtsukad valivad ja jälitavad ohvreid ühtemoodi. See hailiik tegutseb enamasti alal, mida ta väga hästi tunneb.
Aafrika lõvi – suured kihvad? Olemas. Kiire liikumine? Ka olemas. Teravad küüned? Täiesti. Näljane loom? Loodetavasti mitte, sest need suured kassid on väga oskuslikud jahimehed.
Austraalia soolase vee krokodill – seda krokodilli ei tasuks vees oleva palgiga segamini ajada. See krokodill võib vees väga vaikselt lamada ja siis kui saak vaateväljas, väga kiirelt selle oma lõugade vahele haarata, vee alla tõmmata, tappa ja tükkideks kiskuda. Kõik toimub ühe silmapilgu jooksul.
Elevant – mitte kõik elevandid ei meenuta animafilmist tuntud elevant Dumbot. Aastas hukub elevandirünnaku tagajärjel umbes 500 inimest. Aafrika elevandid kaaluvad umbes seitse tonni. Kui selline peale astub, siis ei pruugi allajäänust midagi eriti järel olla. Rääkimata nende teravatest kihvadest. Aasia elevante peetakse vähem agressiivseteks.
Jääkaru – loomaaias võivad valge karvaga jääkarud väga sõbralikud ja kenad välja näha, kuid looduses elades on nad metsikud kiskjad, kes eelistavad hüljestega maiustada. Kui jääkaru vihale ajada, võib ta oma võimsa käpaga surmahoobi anda.
Aafrika pühvel – vaenlasega silmitsi seistes muutuvad pühvlid kiskjateks. Ligi 700 kilogrammi kaaluvatel loomadel on kaks suurt ja teravat sarve. Ühe sellise pühvli eest võib veel põgenema pääseda, kuid kui neid on terve kari, siis tuleb elu päästmiseks jalgadele tuld anda.
Mürgised konnad – selliseid konni ei leidu muinasjuttudes, kus printsessid konni suudlevad. Troopilistes mürgikonnades on närvimürki, mille tõttu suur osa loomadest neist eemale hoiab. Igas sellises konnas on mürki kümne inimese tapmiseks.