Airi hästi korraldatud puhkusereis Tallinnas

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Air.
Air. Foto: Liis Treimann

Air on Eestis populaarne bänd, see sai nüüd küll üleeilsel Rock Cafe kontserdil selgeks. Kuigi piletid kontserdile olid suhteliselt kallid – lõpuks ulatus hind 695 kroonini –, oli prantsuse elektroonilist kitš-popi duot tulnud vaatama majatäis rahvast.



Kuid enne Airi soojendusbänd We Fell to Earth – Richard File’ist ja Wendy Rae Fowlerist koosnev California gothgaze-duo. Neist kuuleme kindlasti tulevikuski, äkki rohkem kui Airistki. California duo ilmus lavale siiski triona, eespool mainitutele lisandus ka trummar. Ilus ja hüpnootiline mürarokk tarretas saali. We Fell to Earthi esinemine kaua kahjuks ei kestnud, olid nad ju soojendajad ning soojendajatele poolest tunnist piisas.

Nüüd oli Airi kord näidata, mis nad on, või siis, mis nad ei ole. Jean-Benoit Dunckel ja Nicolas Godin, kes on ka muidu ikka tuntud kui duo, tuli lavale, ütleme, et 3,5-liikmelisena. Põhiliikmetele olid kaaslaseks veel trummar ja läptopimees. Alustati looga, millega algavad kõik Airi «Love 2» tuuri kontserdid ning millega algab ka nende tänavune plaat – «Do the Joy». Minu arvamist mööda üks uue plaadi parimaid lugusid – selline eepiline laser-funk.

Jätkati viimase plaadi tempodes – ettekandmisele tulid «Love» ja «So Light is Her Footfall». Nii publik kui ka bänd olid väga reserveeritud ja üksteise suhtes viisakad. Kuid teisiti ei kujuta ju Airi korraldatud väljasõitu parematele muusikamaadele ettegi. Jean-Benoit Dunckel toimetas oma süntesaatorivirna taga ning Nicolas Godin samuti.

   Vahepeal, kui olukord nõudis, mängis Godin ka kitarri. Mõlemal olid esitada lauluosad. Publikut tänati kohaletulemise eest läbi vokooderi, mis oli kuidagi väga airilik. Aga nagu Air lubas, annavad nad väga airiliku kontserti ja sinnapoole asi ka tüüris.

Kõik oli väga professionaal­selt ja ökonoomselt korraldatud. Airi vaoshoitud ja viisakas poos tundub olevat kontseptuaalne – kontseptuaalne muzak. Nad on umbes midagi sellist nagu Kraftwerk – nad ei ole inimesed ja nad ei higista. Nad tulevad kohale, teevad ära, vigu ei esine ning siis lahkuvad. Taaskäitlevad oma inspiratsiooniallikaks olevat retrofuturistlikku kompleksi ning jätavad endid vaikselt tagaplaanile.

Uurisin enne laivi rada7sse postitatud, paar päeva varem Peterburis toimunud kontserdi tracklisting’ut. Ja järjest tuli äratundmist, muutusi palju ei esinenud. «So Light is Your Footfallile» järgnes nende kuulsaimalt ja parimalt, debüütalbumilt «Moon Safari» tuntud «Remember».

Selle otsa aga veel enne «Moon Safarit» tehtud, kuid hiljem välja antud albumi «Premier Symptomes» lugu «J'ais Dormi Sous L'eau». «Premier Symptomesilt» oleks võinud ka rohkem lugusid olla. Kogu see 70ndate võidusõidu- ja porno- ja tähesajufunk läheb mulle Airi loomingust kõige paremini korda.

Aga kontsert on kontsert ja enamik tuleb kontserdile hitte ootama. Hitid ja mittehitid seisid vahekorras üks ühele. Iga «Venuse» ja «Alpha Beta Gaga» kohta oli neil mõni vähem tuntud teemaarendus välja pakkuda. Selles mõttes ei muutunud asi labaseks. Viimase plaadi «Be a Bee» oma krautmotoorikaga jäi ehk ka kontserdi tipphetkeks. Siis sai selgeks, kui sobilik bänd on We Fell to Earth Airi soojendama. Kuid eelkõige sobib Air siiski kodustesse ja mugavamatesse tingimustesse.

Kontsert
Air

Soojendusbänd We Fell to Earth
7. detsembril Rock Cafes

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles