Kümme lahendamata müsteeriumit

Induse oru ehk Harappa tsivilisatsiooni jäänused Foto: Wikipedia.org

Inimtsivilisatsioon on eksisteerinud väga erineval kujul ja jätnud endast jälgi, mida järeltulevad põlved selgitada ei ole suutnud.

Üheks selliseks on Induse oru tsivilisatsiooni müstiline kadumine, kirjutab Live Science.

Induse jõe orus tekkis III aastatuhandel varasel pronksiajal Induse oru ehk Harappa kultuur, mida peetakse maailma vanimaks tsivilisatsiooniks. Siiani ei ole kindlaid andmeid, miks see kultuur hävis. Alates 1922. aastast tehtud väljakaevamistel on avastatud, et tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku, saunu. Samas aga ei ole jälgegi armeedest, orjadest, sotsiaalsetest konfliktidest ega teistest pahedest, mis muudes varajastes tsivilisatsioonides olemas olid.

Hiina Tarimi muumiad – Lääne-Hiinas Tarimis tehtud väljakaevamistel paljastus rohkem kui 100 muumiat, mille vanus on umbes 2000 aastat. Arheoloogidele ja ajaloolastele pakkus erilist huvi see, et need muumiad ei olnud asiaadid, vaid meenutasid oma heleda naha, blondide juuste ja küllaltki pika ninaga europiide. 1993. aastal neile tehtud DNA-test kinnitas, et neis voolas eurooplaste veri. Esimesest sajandist eKr. pärinevates tekstides mainitakse seda inimgruppi. Kuid pole teada, kuidas need inimesed Hiinasse jõudsid.

Voynichi käsikiri – seda peetakse maailmas ainsaks raamatuks, mida ei ole võimalik lugeda. 500 aasta vanune kirjutis avastati 1912. aastal Roomas asuvast raamatukogust. 240 leheküljel on joonised ja kirjutised, mida siiani ei ole suudetud dešifreerida. Käsikirja analüüs näitas, et tegemist ei ole siiski suvalise kirjutisega, vaid kirjapandu järgib põhilisi keelestruktuure ning tähekombinatsioone.

Rooma kadunud leegion – legend pajatab, et pärast seda, kui pärslased lõid Rooma kindrali Crassuse armeed, lagunes see koost. Väike käputäis jõudis lõpuks Gobi kõrbesse, kus nad asutasid Liqiani nimelise linna. Arheoloogid leidsid linna väidetavast asupaigast inimjäänuseid. Loodetakse, et DNA-test aitab selgust tuua, miks Gobi aladel leidub roheliste silmade, blondide juuste ja härjavõitlust meelt lahutavaid inimesi.

Kas Robin Hood oli olemas? Ajaloolaste sõnul saab Robin Hoodina välja pakkuda üsna mitut ajaloolist tegelast. Kandidaatide hulgas on näiteks Yorkshire`is elanud Robert Hud  kui ka Wakefieldi Robert Hood. Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peetakse normannist aadlimeest William Le Fevre`it, kes hiljem võttis endale eesnimeks Robehod. Tal tekkis vastuolu nii prints Johni kui ka kuningas Richard Lõvisüdamega.

Carnaci menhirid – Loode-Prantsusmaal Bretagne`is asub 12 kilomeetril 3000 megaliiti. Nad kõik oleks nagu joonlauaga paika pandud. Kohaliku müüdi järgi on tegemist Rooma sõduritega, keda nõid Merlin kivideks muutis. Pole teada, millised neoliitilised kultuurid need püstitasid ja millisel otstarbel.

Minose kultuuri häving – ajaloolased ja arheoloogid murravad siiani pead, miks Kreeta saarel eksisteerinud Minose kultuur 3500 aasta tagasi hävines. Oletatakse, et selle hävingu põhjuseks on naabersaarel Theral toimunud vulkaaniplahvatus. Minoslased pidasid veel 50 aasta vastu. Kuid vulkaanituhk oli maa muutnud üsna viljatuks, selle tagajärjel tekkis nälg ja kaos. Selline haavatav ühiskond oli Mandri-Kreeka sissetungijatele kerge saak.  

Soolaibad – isegi tänapäeva kõrgtehnoloogiliste krimilaborite abiga ei ole suudetud lahendada soost leitud iidsete laipade mõistatusi. Euroopast on soolaipu leitud üsna palju. Osa uurijaid on arvamusel, et need isikud mõrvati. Osa aga, et tegemist on jumalate lepitamiseks toodud ohvritega.

Kadunud linn Helike – Kreeka kirjanik Pausanias kirjutas, et maa neelas Helike linna endasse. Esmalt toimus maavärin ja siis pühkis linnast üle võimas tsunami, viies minema viimased jäljed sellest linnast. Pausaniase kohaselt kummardasid Helike elanikud merejumalat Poseidonit. Kuni 1861. aastani peeti selle linna olemasolu legendiks. Kuid siis avastati pronksmünt, millel oli kujutatud Poseidonit.  2001. aastal õnnestus arheoloogidel teha Helike kunagine asupaik kindlaks. Seda Põhja-Peloponnesoses asunud linna peetakse Atlantise legendi aluseks.

Lihavõttesaare rongorongo keel – Lihavõttesaare asukad kasutasid mõistatuslikku keelt, mis tekkis millalgi 18. sajandil. Ülejäänud samas piirkonnas asuvate saarte elanikel ei olnud oma kirjakeelt, kuid Lihavõttesaarel tekkis rongorongo. Kuid see keel kadus, kuna eurooplastest kolonisaatorid keelasid selle kasutamise, sest tegemist oli paganliku keelega. Siiani ei ole reongorongot dešifreerida suudetud.