Venno Loosaar “Minul on”

Venno Loosaar “Minul on”. Foto: Plaadi esikaas

Mudilastel pole Venno Loosaare lastelauluplaadiga „Minul on" midagi pihta hakata. Sel lihtsal põhjusel, et CD-mängijasse pistnud ema või isa jätabki kõrvaklapid endale pähe ning laps võib tema kõrval vaid pöialt imeda.

Sest, olgem ausad, lapsele ei lähe vähematki korda, et Loosaar on suutnud ära rääkida oma laule laulma Birgit Õigemeele, Jaagup Kreemi, Lea Liitmaa, Karl Madise, Ivo Linna, Inese, Koit Toome, Lenna Kuurmaa, Jaan Elgula, Villu Tamme, Gerli Padari, Ewert Sundja, Kristjan Kasearu, Tuuli Tauli, Bonzo, Kaire Vilgatsi, Riho Sibula, Siiri Sisaski.

Neist nimedest, mis panevad igal melomaanil silma särama, teab põnn niisama palju kui hunt hapukapsaleemest või kana kirjast.

On aga ema või isa suutnud enda meeled plaati sisse juhatava Inesi „Linnast ära" juures veel kontrolli all hoida, siis juba pärast vürst Volkonski kirjutatud luuletuse „Š" ärakuulamist on sellega kindlasti tegemist.

No on ju tore ja naljakas, kui arvata vaevalt kõnelema õppinud nublu deklameerib, et Šveitsi šeigil on üks šaakal, laulab ainult šeigile; äla ole kade, šaakal, laula meile kõigile; šallallaa-šallalla, Šveits on šokolaadimaa.

Ja kui see veel ei sütita, siis pärast Kaire Vilgatsi „Minul on" tõdemust, et kui isal on sõbrad ja auto ja töö, emal on perekond, telefon, köök, vennal on disko ja tossud ja tissid ning temal vaid pruugitud pott, mille sisse ta pissib, siis jääb plaat üksnes ühe soojaga lõpuni kuulata.
Sest, mis tõde salata, edasi läheb niisama lahedalt kui mitte veelgi etemalt.

Aga et lapsed ennast tõrjutuna ei tunneks ja kah heast asjast osa saaksid, võib osta ju kohe kaks plaati. Või kui lapsi on rohkem, siis veelgi enam.

Ei maksa unustada, et inimene muutub vananedes taas lapsemeelseks. Nii et oma „Minul on" kulub ära vanaemale ja vanaisalegi.