Kirjud sukad ja palju ehteid

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valik soosikuid: must kaelusepitsiga kleit ja must sametjakk on enda disainitud. Ka trükimustriga rohelised ja tikandiga hallid sukad ning lõhenahast kott on enda töö. Musta siidvööd jaki kaeluses võib siduda nii kleidile kui ka kaela. Saapad on ühed lemmikutest.
Valik soosikuid: must kaelusepitsiga kleit ja must sametjakk on enda disainitud. Ka trükimustriga rohelised ja tikandiga hallid sukad ning lõhenahast kott on enda töö. Musta siidvööd jaki kaeluses võib siduda nii kleidile kui ka kaela. Saapad on ühed lemmikutest. Foto: Paul Aguraiuja

Hiljuti värviküllast kollektsiooni esitlenud Iida galerii perenaine, moe- ja ehtekunstnik Kristina Viirpalu tunnistab, et tema enda riidekapi sisu on asjade ja värvide poolest üsna kasin.



Oma garderoobi tuulates tõdeb ehte- ja moekunstnik Kristina Viirpalu, et tema kleidi- ja sukalooming on tõepoolest värvi- ja lõigeterohkem kui enda riided. Kuid sealgi leidub pisiasju, mis vaid talle iseloomulikud: näiteks kirju-mirju sukakogu ja külluslik ehtevalik. Pluss asjaolu, et enamiku riietest teeb ta ise.



Koreograafi taustale ja ehtekunsti tudeerimisele vaatamata pole õmblemine ja rõivakunst Kristina puhul sugugi ime: ta lapsepõlv möödus kangajuppide ja õmblusmasinate keskel. Tema elegantne, intelligentne ja kombekas vanaema pidas teise ilmasõja lõpust alates Antslas väikest õmblusateljeed, ka ema õmbles ise.



Vanaemalt, kes veel üheksakümneselt peent turbanit pähe sättis, õppis ta eelkõige lõigete ja kangaga kombineerimist – sõjajärgses vaesuses tuli ju põhiliselt vanadest riietest uusi ümber teha. «Mulle meeldivad tavapäratud lõiked, mis samas rõivale hea istuvuse annavad,» ütleb Kristina. Aga selgeks sai seegi, et maneerid ja kehahoiak mängivad välimuses suurt rolli.



Sirge selg

«Välimuse juures on mulle kõige olulisem sirge selg. Ka olek, rüht, käitumine, kombed. Ilus kleit ei pääse ju kuidagi mõjule, kui inimene seda välja kanda ei suuda. Pealegi, n-ö pakend tuleb ju seest. Ei saa inimesele selga panna uhket kleiti või pükskostüümi, kui see tema loomusega ei klapi. Ka figuuriga tuleb arvestada, et üldpilt ei muutuks naeruväärseks.»



Moodi ei järgi

«Moe järgi ei riietu ma absoluutselt ja püüan teha kõik, et seda vältida. Moeasjades pole ju hinge. Kannangi enamasti enda kavandatud rõivaid, mis kõik hoiavad naiselikku ja keha järgivat joont, on silmale ilusad, ent samas  praktilised. Pealegi ei leia ma poest kunagi seda, mis mu figuurile istuks – enamasti on poeriided kuidagi kandilised ja keskkohata, liiga unisex’id. Ma ei armasta sääraseid kanda ega ka ise teistele teha. Eks ma ole ka lapsepõlvest saati koduse «haute couture’i» ehk ema õmmeldud riietega ära harjunud.»



Seelikud ja kleidid

«Pean naiselikust, aga samas praktilisest stiilist. Mul on ainult kleidid ja seelikud, neidki napilt – teen riideid teistele ja endale väga ei jää. Aga need on mu garderoobi alustala. Põhiliselt kannan kaht lihtsa ja klassikalise lõikega kleiti, üks on hall, teine must. Neid saab argiselt tööl kanda ja siis vajadusel ehete, värvi- ja mustririkaste sukkade või vöö ja musta sametjakiga pidulikumaks muuta.



Muidugi on mul ka pidulikumaid kleite, näiteks punane. Veel meeldivad poolpidulikud kleidid, kus näiteks halli ruudumustrit täiendab pits, need on samuti praktilised ja sobivad nii tööle kui ka pidulikumasse õhustikku.


Kuid pikki pükse kannan küll haruharva, vaid tungival vajadusel.»



Ehtesõltlane

«Ehteid on mul tohutult, need on minu suurim nõrkus ja neid ei ole kunagi piisavalt. Soetan ehteid reisidelt ja antiigipoodidest, ent mul on palju ka Eesti ehtekunstnike loomingut. Enda tehtud on mul vaid üks käevõru ja suur sõrmus – enamik pitsiliseks valatud hõbedast ehted on endale kunded leidnud. 



Jagan ise oma ehtekogu kaheks: autori- ja antiikehted. Autoriehetest pean näiteks Birgit Skolimowski modernselt romantilistest, aga ka Piret Hirve ja Eve-Margus Villemsi ühtaegu minimalistlikest ja pidulikest ehetest. Ka Kätrin Beljajevi puidust asjad meeldivad. Antiik-ehetest on mu lemmikud käevõrud: üks neist on kullatud hõbedast pitsfiligraan, teine hõbedast filigraan türkiisiga Sorrentost.»



Sukakogu

«Mul on ka suur enda tehtud sukkade kollektsioon, millega ma kleitidele-seelikutele värvi lisan ja muljet värskendan. Mu sukad on värvikirevad, eri mustritega, käsitsi tikitud. Neil ei hakka ka silmad jooksma, sest need on õmmeldud trikotaažist. Ja ühtki ühesugust sukapaari mul pole.»



Jõulised toonid

«Armastan art deco, aga ka jõulisi ja erksaid toone. Punast, musta, valget, lillat. Ka smaragdroheline on üks lemmikuid. Vaid nn Barbie-roosast ja neoonvärvidest ma ei pea.


Ent erksaid toone kasutan ma pigem oma loomingus, sest mulle meeldib teisi värvilist kandmas näha. Kui sukad välja arvata, eelistan ise valdavalt pisut tagasihoidlikumat paletti.»  



Noppeid ajaloost

«Oma loomingus, aga ka enda garderoobis ammutan inspiratsiooni ajaloost, eri ajastutest. Eriti meeldib mulle renessanss. Pean pitsidest, kroogetest, aplikatsioonidest. Samas üleliigne magusus mulle ka ei meeldi, üritan laveerida naiseliku ja range joone vahepeal. Mu kollektsioonis on näiteks pesukorsetid-sukahoidjad, mille lõige on 19. sajandi korseti järgi tänapäevaseks kohandatud – leidsin vana ajakirjalõike ühelt oksjonilt.



Pean ka pitsilistest puuvillakudumitest, neid on mugav reisile kaasa pakkida, ei võta kohvris ruumi ega kortsu. Haapsalu salli mustrist inspireeritud kudumeid tuntakse mu loomingust ehk kõige rohkem.



Olen veendunud, et riided peavad naist kaunistama, ühtaegu varjama figuuri vigu ja esile tooma selle häid külgi. Naine peab tundma end naisena!»  



Eksootiline kalanahk

«Kottki on mul enda disainitud – see on Eesti lõhenahast ja musta värvi. Siitsamast Iida galeriist ja universaalne: kõlbab toidupoodi minekuks, aga kui tühjemaks teha, siis ka teatrisse.



Lemmikjalanõudeks on sügisest kevadeni klassikalised pika sääre ja kõrge kontsaga saapad. Needki on head igale poole, kas või teatrisse.»



Stiilikavalusi


•    Soeta garderoobi lihtsad ja praktilised rõivad, mida on hõlbus omavahel kombineerida ja vajadusel aksessuaaridega pidulikuks muuta. Näiteks ühevärviline lihtsalõikeline kleit, mis sobib tööle ja lisanditega täiendatult ka peoõhtule.


•    Vaata kriitiliselt peeglisse – liiga palju ilusaid asju korraga ei pruugi head tulemust anda. Ära unusta, et ka kandja hea rüht annab rõivale palju juurde!


•    Hästi mõjub, kui annad ühe tugeva aktsendi ehk rõhud tervikus pigem ühele detailile, olgu need ehted, kingad, sukad või vöö.


•    Mõtle riietudes üritusele-kohale, kuhu lähed, et mitte naeruväärsena mõjuda. Näiteks teksad ei pruugi kontserdil või teatris olla alati parim variant, ka pikk õhtukleit mitte. 


•    Ära jookse massimoega kaasa, ole loomingulisem. Kanna pigem seda, mis sulle endale meeldib ja sobib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles