Muhedad metsloomad esitavad lastelaule uues kuues

Ansambel Ott, Hunt ja Jänenene: Joel Põhja (vasakult), Kati Ott, Glen Kelp ja Garrett Kuut. Foto: Erakogu

Lastelaulud on eri aegadel eripalgelisi tõlgendusvorme leidnud paljude artistide esituses. Seekord on järg metsloomade käes. Ansambel Ott, Hunt ja Jänenene keskendub vanadele tuntud lastelauludele, esitades neid uues muhedas kuues.

Metsloomade nime all astuvad lavale Võru muusikud Kati Ott, Glen Kelp, Garrett Kuut ning Joel Põhja, kes kõik on varem eri kollektiivides lavalaudu tallanud. „Mõte tuli huvist, kuidas tuntud lastelaulud võiksid kõlada, kui neid omamoodi esitada. See, et lood võiksid olla erinevates stiilides, oli tingimuseks juba algusest peale", tutvustab rütmiosakonna juht ehk trummar Joel Põhja.

Esitamisele tulevad vanad tuttavad lood nagu „Kaks otti", „Jorupill Jonn", „Põdra maja" ja paljud teised tuntud meloodiad. „Eks igasse loosse proovime lisada mõne krutski, kuna eesmärgiks on pakkuda publikule üht humoorikat õhtupoolikut toredate laulude seltsis," sõnas peenkeelpillimees ehk kitarrist Garrett Kuut.

„Kontserdile ootame kuulama kõiki. Eriti oodatud on kuulajaskond, keda huvitavad uued ja värsked ideed ja loomulikult vanad head lastelaulud", lisab Põhja. „Usun, et kontsert tuleb üllatusterohke ja igaüks peaks leidma selle oma hetke, mis ka nädalaid hiljem naeratuse näole toob", lubab Põhja.

Ott, hunt ja jänenene esinevad 9. detsembril Viljandis pärimusmuusika aidas kell 19.

Lugusid saab kuulata www.myspace.com/otthunt

Kuidas kõik alguse sai?

Elasid kord seitsme maa ja eravalduse taga Ott, Hunt ja Jänenene. Ühel ilusal päeval, kui jahihooaeg taas alanud oli, pakkunud Jäne välja oma vennasele Nenele, et peituks seekord jahimeeste eest kohaliku metsatuka prooviruumi. Mõeldud-tehtud.

Kahekesi kiskus aga üsna ruttu igavaks ning seetõttu otsustati sõber Ott punti võtta. Kuna karuott kogu aeg unine oli ning käppadega päris keeruline pilli mängida on, otsustati mõmmik kahe poolthäälega laulja ameti peale kinnitada.

Vahepeal oli aga Hunt Jänenenese jälje üles võtnud ning luusis nüüd prooviruumi ukse taga. Jäne otsustas kavalust kasutada ning Hundile tegevust pakkuda enne, kui kriimsilmale muud mõtted pähe tulevad.

Kuna Hunt oli metsatukas teada-tuntud rokisõber ning madalad helid tema karvkattele erutavalt mõjusid, asus kriimsilm basskitarri näppima. Ott sai oma tegemistest päris mitu toredat laulu ning Jäneneneselegi meenus kord, kui kõigest väest sai joostud ning lävel seisma jäädud. Lisaks tehti mõned laulud sõpradest kurest ja konnast, Murist, Jorupill Jonnist, väikestest kalakestest ning mesimummust.

Ja kui Hunt pole vahepeal Jänenenest ära söönud, musitseerivad nad tänaseni.