Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Hollandlannat piinab seksomnia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Hollandlannat piinab seksomnia
Hollandlannat piinab seksomnia Foto: SCANPIX

Hollandlanna Belle Floor kannatab kummalise unehäire, seksomnia all.

32-aastase naise sõnul on ta nagu poolunes, kuid samas ei suuda ta end kontrollida, kirjutab The Sun.

Floori kinnitusel hakkab ta magamise ajal end katsuma ning masturbeerib.

Arstide sõnul on tegemist NREM-une ajal tekkiva häire ehk parasomniaga. Sama häire alla käivad ka uneskõndimine ja hammaste krigistamine.

NREM-uni on unefaas, mille vältel aju elektriline talitlus, hingamine ja vereringe on tasased ja rahulikud. Siis nähakse ka und ja keha peaks olema suhteliselt liikumatu.

Parasomnia puhul elab keha unes nähtule kaasa. Lihased ei ole lõdvestunud, vaid pinges nagu ärkveloleku puhul.  Selle häire all kannatav inimene ei pruugigi üles ärgata kui unes nähtu ja kehaline tegevus haakuvad.

Parasomnia ühe seisundina võeti seksomnia kasutusele 2003. aastal.

Floor sai oma kummalisest haigusest teada 1999. aastal, mil ta abikaasa küsis, et miks naine end magades pidevalt katsub. Naine ei suutnud hommikul meenutada, et ta midagi sellist teinud oleks.

Floor otsis abi mitmete arstide, psühholoogide ja psühhiaatrite juurest. Kuid mitte ükski ravi ei aidanud. Ta katsetas ka seksiteraapiat ning lasi oma aju uurida.

Ainus, mis talle mõningase rahu andis, olid lihaseid lõdvestavad ravimid. Naise sõnul ei tahtnud ta oma elu lõpuni jääda ravimisõltlaseks.

Mees jättis ta maha, sest ei uskunud naise haigust.

Floor leidis lõpuks internetist inimesed, kellel on sama häire diagnoositud. Ta jagas oma kogemusi teistega.

Kuus aastat tagasi asutas ta oma internetilehekülje, kus ta jagab seksomnia all kannatajatele nõuandeid.

«Minu jaoks oli kergendus kui sain teada, et seksomnia all kannatavaid inimesi on veelgi. Omavaheline suhtlemine aitab haigusega toime tulla,» lisas Floor.

Tagasi üles