Mida teie arvate: kas meie hulgas on palju matse?

Maire Aunaste Foto: Ülo Josing / ERR

«Mida teie arvate?» püüdis lahti harutada sõna «mats». Ühelt poolt on matsiks olemine justkui eestlase pärisosa, teisalt aga käib ikka väga närvidele inimene, kes terve kinoseansi aja kommikotiga krõbistab.

Ekspertide ridades olid erinevaid kogemusi ja vaateid jagamas stilist Jevgeni Fokin, strippar Gabriel Kubjas, filmikriitik Tiina Lokk, etiketiõppejõud Maaja Kallast ja luuletaja Jürgen Rooste.

Maire: Gabriel, sa oled üks mehelikkuse musternäide.

Gabriel: Teen erootilist show'd, huvi seksi järele ikka on.

Ženja: Inimesed võiksid end ise harida, rohkem lugeda. Parem inimene oled juba siis, kui märkad teist inimest enda kõrval.

Jürgen: Mina olen isa poolt igipõliste uhkete matside suguvõsast - see on täitsa mõnus.

Maaja: Mats on ilus poisslapse nimi. Mats on alati väärikas. Aga on ka lause: mats linnas, roos rinnas.

Esimeses lühiloos on kinno sattunud kaks õlut libistavat ja popcorni nokkivat matsi, kes omavahel lolli nalja viskavad ja itsitavad. Lendavad sõnad: kuserott, ära mölise, täiega nõme film, kuradi vanamutt. Lõpuks kaob saalist kogu ülejäänud rahvas ning filmgi pannakse seisma.

Jürgen: Need ei ole matsid, need on mölakad!

Maaja: Seda on niiii palju, ükskõik kuhu lähete. Inimesed on arad ja arvavad, et kinosaal on pime ja neid ei nähta.

Maire: Matslik käitumine on see, et sa käitud nii, nagu sa kodus kunagi ei tee ja veel hulleminigi.

Gabriel: Matsluse taga on alaväärsuskompleks.

Tiina: Üldised kokkulepped on väga palju lõdvenenud. On olemas teatud kultuur, mis tuleb kaasa emapiimaga, Eestis on see nii õbluke, kihte on vähe.

Gabriel: Esimest korda Inglismaale sattudes olin ehmatanud - kõik olid nii viisakad. Minul on heas mõttes tänavakasvatus - kui sa midagi ütled, siis vastuta selle eest.

Jürgen: Mind ajavad need mölakad ja lojused tulivihaseks, kes avalikus internetiruumis sõimavad.  Aga päriselus on nii viisakad. Sisemine matslus on tiirane ja vastik, väline pole midagi.

Teises lühiloos saabub söögikohta laia tekstiga mees, kes hakkab kohe ettekandjal ninna kinni, möliseb ja ropendab nii telefoniga kõneldes kui kaasas olnud naisega. 

Maire: Kas selline käitumine on poiste hulgas tõesti in?

Maaja: Ma vaatan õudusega, kuidas ka noorte tüdrukute käitumismall on nii muutunud, nad on nii vulgaarsed, noormehed on vaata et tagasihoidlikumadki.

Ženja: Noored neiud tahavad olla nii palju vanemad ja hästi kiiresti täiskasvanuks saada ning kannavad väga vulgaarseid riideid, nabajopesid, nii et selg on paljas. Pane parem vammus selga, ole isiksus, ära ole jõulukuusk!

Vahepeal kisub jutt lausa usu teemadele.

Gabriel: Kui piibli järgi elada, siis pole üldse mõtet elada.

Tiina: Me peaksime võitlema nende väärtushinnangutega, mis meile liiga kauaks püsima on jäänud.

Kolmandas klipis süüakse teiste inimeste närve. Naine on arvutis, mees ootab närviliselt oma järge. Põhimure on aga hoopis koju saabuv naaber, kes paneb muusika põhja ja hakkab kolistama. Äkki muusika vaikib ja algab viiuli kääksutamine. Nüüd algab kättemaksutund, mees toob välja mootorsae, naine paneb tööle suitsuanduri ja pistab täiest kõrist karjuma.  

Tiina: Sellised konfliktid tekivad pigem eri kultuuride vahel...

Maire: Seda nimetatakse eestluseks!

Maaja: Inimesed on hirmus uudishimulikud - selline KGB-sündroom.

Maaja: Olen 73. aastast Lasnamäel elanud. Ma ei ole mitte üht naabrit oma korterisse lasknud, ma räägin koridoris. Pole midagi jubedamat, kui naaber sulle kööki juttu tuleb ajama - no tänan väga, ma olen väsinud.

Maaja: Me unustame ära, et on inimesi, kellele pole mitte midagi kaasa antud. Me ei tohi kedagi põlata.

Jürgen: Teistelt ei saa rohkem nõuda, kui sa ise suudad.

Gabriel: Mina õpetan lapsele, et ära lase end tallata. Kui  vaja tüdrukut kaitsta, siis mine füüsiliselt kallale.

Tiina: Olen saanud teiste suhtes mõistvamaks ja mulle on saanud selgeks, et mida rohkem inimene end armastab, seda rohkem oskab ta ka teisi armastada.

Millised on sinu kokkupuuted tõeliste matsidega?