Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2009/11/24/271561t1hb619.jpg)
Kuna tiitlid "rokikuningas" ja "popikuningas" on jagatud, nimetaks Bowie "psühhedeelse ja glamuurse art-rock'i kuningaks".
Tema 40 aasta tagune debüüt ei ole härra tähtsaimate plaatide seas, aga ei saa alahinnata 22-aastase kuti avaalbumit, kui sel on ekstravagantselt, grandioosselt dramaatilised lood nagu "Unwashed And Somewhat Slightly Dazed" või "Wild Eyed Boy From Freecloud".
Need torkavad mahedamate, ehkki ikkagi piisavalt friikide kitarrisõrmitsustega folkballaadide kõrval tahes-tahtmata kõrva, andes märku sellest, mis tulemas: "Ziggy Stardust" (1972), "Station To Station" (1976), "Low" (1977) ja muud popmuusikat igaveseks mõjutanud hiilgealbumid.
Algselt 1969. aastal ilmunud Bowie debüüt tuli "Space Oddity" nime all uuesti alles 1972, varem oli ta jõudnud kanda nii autori nime kui pealkirja "Man Of Words / Man Of Music". Pakend on uhke, aga isiklikult ei kuulu uusreliiside B-ketaste austajate hulka, nautimaks demosid, versioone, sessioonijämme.