Alari Kivisaare fotoraamatut sünnitati üheksa kuud

Alari Kivisaar, taustal kõva kaader kaklevatest kotkastest. Foto: Karli Saul

Kuulsa raadiohääle Alari Kivisaare kirg loodusfotograafia vastui pole mingi saladus, sellest sündis raamat «Minu fotohaigus ja selle tagajärjed».

Küllap seepärast tegigi Marii Karell talle veebruarikuus ettepaneku piltidest fotoalbum välja anda. Plaan oli lihtne: Alari valib pildid välja, Marii kirjutab jutud külge ja siis kähku trükikotta.

Ei osanud Marii ette näha, kui põhjalik mees Alari tegelikult on ja nii kestis raamatu valmimine kui lapse ootamine: enam-vähem täpselt üheksa kuud. Viimases faasis lubas Alari magamiskotiga kolmeks ööks trükikotta kolida, et olulistel sünnihetkedel silm peal hoida.

Tulemuseks sai imekaunis pildiraamat, kus sees saamislugudega varustatud Alari jahmatavalt kaunid looduspildid. Raamatu üks mõjuvaimaid pilte on omavahel võitlevast kalju- ja merikotkast. Elu24 staažikas fotograaf kommenteeris seda nii: «Ei noh, ikka saab kotkast pildi. Aga katsu sa kaks eri rahvusest kotkast kokku saada ja nad omavahel kaklema ajada, vat see on kunst!»

Lisaks heidab Alari raamatus pilgu loodusfotograafia filosoofiasse ja fotograafide vahelisse sõbralikku konkurentsi. Viimastel lehekülgedel leiab näpunäiteid varustuse soetamiseks ja pildistamiseks. Alari ei taha öelda, palju fotohobi aastatega ta rahakotti on tühjendanud. Ta kurdab vaid, et tippvarustus ja loodusemehele sobiv riietus on kangesti kallis.

«Ega ta odav lõbu pole jah. Aga mis on üldse odav,» küsis Alari filosoofiliselt. «Ega ükski lõbu pole odav, kui teha süvitsi ja hingega. Pole vahet, kas ostad fotoaparaadi, lainelaua või ma ei teagi, palju Šmiguni suusad maksavad. See on prioriteetide küsimus.»

Üks mis kindel, lainelaua või murdmaasuuskadega ei ole võimalik nii kauneid ja huvitavaid looduspilte teha. Järele proovitud.