Kus on kõige enam roomlaste sõjaväelaagrite jäänuseid?

Antoniuse vall Foto: AFP / Scanpix

Arheoloogide kinnitusel on Vana-Rooma sõjaväelaagrite  ja kindlustuste jäänuseid Euroopa aladest kõige enam Šotimaal.

Teadlaste sõnul näitavad need, et roomlastel oli plaanis Briti saartel tugevalt kanda kinnitada, kirjutab scotsman.com.

Arheoloogid on Šotimaalt siiani avastanud 225 Rooma sõjaväelaagri jäänused. Arvatakse, et neid on veelgi.

Rooma laagrite asukohti on kaardistatud alates 18. sajandist, 1920. aastatel hakati neid uurima ka õhust.

Kultuuriväärtuste kaitsega tegelev organisatsioon Historic Scotland plaanib nüüd paremini säilinud ja tähtsamad Rooma sõjaväelaagrite paigad kaitse alla võtta.

Roomlased püüdsid ajavahemikul 1. – 3. sajandini pKr Šotimaad vallutada vähemalt kolmel korral.

122–128 ehitasid roomlased Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse valli. 142–144 ehitati Šotimaa keskossa 60 kilomeetri pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks (Caledonia).

Rooma sõdurid aga ei jäänud Antoniuse valli taha, vaid liikusid edasi põhja poole, püüdes alistada pikte.

See võib olla põhjuseks, miks Šotimaal on üle 200 sõjaväelaagri jäänuse, samas kui Inglismaal on neid 150, Tšehhis ja Slovakkias vaid 30.

Leegionärid olid ühes kohas laagris mitmeid kuid, elati nahast telkides ning rajati kivi-, puit- ja muldkindlustusi.

Šotimaal asuvate Vana-Rooma sõjaväelaagrite suurus ulatub poolest aakrist kuni 170 aakrini.

Osa neist laagritest on nüüdseks vaevu nähtavad ning neid võib märgata vaid soodsa ilmaga.

Kuid Aberdeenshire`ist Kintore`ist leitud laager on üsna hästi säilinud. Seal on alles rohkem kui 100 leivaküpsetusahju, latriini ja ehitise jäänust.