/nginx/o/2009/11/23/270954t1h9a83.jpg)
Belgia arstid diagnoosisid 1986. aastal ühel autoõnnetusse sattunud mehel kooma.
Koomapatsient oli tegelikult teadvusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23 aastat hiljem aga saadi aru, et Rom Houben on kogu aeg teadvuse juures olnud, kirjutab sky.nes.com.
Arstid tunnistasid nüüd, et Houbenile pandi valediagnoos ja ta on lihtsalt kogu kehast halvatud.
Praegu 46-aastasel mehel ei olnud võimalik oma perekonnale, sõpradele ja arstidele teada anda, et ta näeb ja kuuleb kõike temaga ja tema ümber toimuvat.
«Sisemiselt ma karjusin, kuid mitte keegi ei kuulnud. Olin oma kehas vangis ja ma ei saanud muud teha, kui unistada, et mu olukorda märgatakse ning reageeritakse. Sõna frustratsioon ei anna edasi, mida ma tundnud olen,» lausus belglane.
Mehe sõnul ei unusta ta kunagi, kui arstid valediagnoosist aru said, sest see oli tema jaoks teine sünnipäev.
«Saan nüüd arvuti abil suhelda ja mul oli hea meel oma lähedastele teada anda, et ma ei ole koomas ega surnud,» selgitas Houben.
Houbeni valediagnoosi avastanud arsti Steven Laureysi arvates võib maailmas olla veel mitmeid sarnaseid juhtumeid.
Houbeini kooma määramisel kasutati laialt levinud Glasgow koomaskaalat, kontrollides ta silmade tööd, motoorikat ja aju. Kuid kõikidel kordadel pandi vale diagnoos.
Laureysi arvates peaks iga patsienti, kellel on diagnoositud kooma, mitmeid kordi üle kontrollima, kas isik on tõesti vegetatiivses seisundis ning kas tal on märke ajutööst või mitte.