Korrektuuritinti pole võimalik paberilt eemaldada

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusraamatukogu.
Rahvusraamatukogu. Foto: Peeter Langovits.

Endine näitleja

Malle Pärn tunnistas

, et ta on raamatukogust laenatud raamatutes tema meelest ebatsensuursed sõnad valge korrektuuritindiga katnud.


Kas korrektuuritindi kasutamine tsenseerimiseks kahjustab paberit?

«Korrektuuritint kujutab endast valget kattevärvi, mis koosneb pigmendist ja kelmemoodustajast,» seletas Malle Eisen Eesti rahvusraamatukogu kogude säilitusosakonnast. «Kelmemoodustaja liidab pigmendiosakesed ühtseks massiks ja tagab värvi kinnitumise aluspinnale, s.o paberile.»

«Tööstuslikult valmistatud korrektuuritintide kasutuseesmärgist lähtudes ei tohiks see iseenesest paberit teaviku või dokumendi prognoositava kasutusaja piirides kahjustada,» lisas Eisen. «Korrektuuritindi eemaldamine pehme kustutuskummi ja tavapäraste lahustitega pole võimalik. Radikaalsem tegutsemine rikub igal juhul trükitud teksti ja teaviku füüsilist seisundit.»

«Trükikirja isetegevuslikku korrektuuri sellisel meetodil tuleks klassifitseerida kui antropogeense päritoluga kahjustust ehk vandalismi,» lõpetas Eisen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles