Täna 64 aastat tagasi algas Nürnbergi protsess

Nürnbergi protsess. Foto: SCANPIX

Täna 64 aastat tagasi algas Saksamaal Nürnbergis kohtuprotsess peamiste natsiroimarite üle.

Rahvusvaheline Sõjatribunal võttis vastutusele  24 sõjaroimarit, edastab history.com.

See algas 20. novembril 1945 ja kestis 1. oktoobrini 1946. Kümne kuu jooksul toimus 216 kohtuistungit.

Kohtuprotsessi läbiviijateks olid USA, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia. See oli maailmas esimene selline kohus, kus kohtualuseid süüdistati sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

1.oktoobril 1946. aastal mõisteti 12 natsirežiimi kõrget isikut surma. Seitse natsi said vanglakaristused, mis ulatusid eluaegsest kuni kümne aastani. Kolm kohtualust mõisteti õigeks ning kaks  parandamatuks vaimuhaigeks.

Poomise läbi surma mõistetute seas olid näiteks natsi-Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop, Gestaapo ja Luftwaffe juht Hermann Göring, Saksa armee kindral Alfred Jodl ja siseminister Wilhelm Frick.

1946. aasta 16. oktoobri öösel poodi kohtu poolt surma mõistetud natsid üles.

Göring pääses poomisest, kuna mürgitas end natuke aega enne hukkamist.

Adolf Hitleri erasekretär Martin Bormann mõisteti süüdi seljataga. Tema surma kohta puuduvad kindlad andmed, kuid arvatakse, et ta suri 1945. aasta mais.  

Madalama astme sõjakurjategijate kohtuprotsessid jätkusid kuni 1950. aastateni. Kokku anti kohtu alla 5025 inimest, kellest 806 mõisteti surmanuhtlus.

Nürnbergi protsessi legaliseerimiseks võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusvahelise Sõjatribunali Harta, kus oli kirjas, et teljeriikide sõjakurjategijaid tuleb karistada.

Sõjakurjategijate nimekirjas oli  200 Saksa riigi-, majandus- ja sõjandustegelast, kellest 24 üle mõisteti kohut Nürnbergis. Umbes 1600 kurjategijale mõisteti kohut tavaliste kohtuseadustike kohaselt.