Kõbus hallpea jäi naistega võimeldes hätta

Aeroobika ei ole niisama tilulilutamine. Tunnike bodybalance’i võtab naha nii leemendama, et vähe pole. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tervise Paradiisi ehk ametlikus keeles spahotelli ja veekeskuse Tervise Paradiis aeroobikasaalis ütleb Jaana Junson hommikusel tunnil, et see, mis nüüd sündima hakkab, on pilatesest,

tai chi

'st ja joogaelementidest koosnev trenn.

Ta ütleb seda teadmiseks kõbusas keskeas uustulnukale, kes ei tunne ruumitäie noorte ja pisut küpsemate naiste esireas seistes end mitte just kõige mõnusamalt. Aga see pole oluline.

Hoopis tähtsam on, et järgneva tunni jooksul kogeb allakirjutanu, et pealtnäha tilulilu aeroobika pole üldse naljategu ega tühi komejanditamine, vaid asine võimalus tervise eest hoolt kanda.

On kõik see naine ja üks mees oma matikesel koha sisse võtnud, läheb lahti. Aga see, mis pihta hakkab, ei sarnane kõbusas keskeas uustulnukale üldse mitte lapsepõlvest pärit mälestusega. Kus igal hommikul kell seitse kõlas ainsast eestikeelsest raadiojaamast haiglaselt reibas naishääl: „Tere hommikust, seltsimehed. Alustame hommikuvõimlemist".

Ning siis öeldi kodudes akna lahti lükanud võimlemiskihus kuulajatele, et algasendist, jalad õlgade laiusel, käed kõrval, tuleb viia käed kõrvalt pea kohale, tõusta kikivarvastele ja siis ennast sirrrrutada.

Edasine oli täielik abrakadabra, mis ajab meenudes veel tänagi muigama.

„Harjutust alga! Hingame sügavalt sisse ja välja. Üks-kaks-kolm, kaks-kaks kolm, kolm-kaks kolm, neli-kaks kolm ja sirrrutus ja üks-kaks-kolm, käed hästi kõrgele, hingame sügavalt (...) viis-kaks-kolm ja aitab küll."
Ja kindlasti on kõikidel tollal elanud eestimaalastel meeles, et nii hommikvõimlemine kui kella üheteistkümnene tootmisvõimlemine käis Viive Ernesaksa klaverimängu saatel.
Aga see pole oluline.

Hoopis tähtsam on, et hallipäine kõbusas keskeas uustulnuk mõistab päris kiiresti, et üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm ajad on pöördumatult möödas. Et enam pole nii, et samm ette, samm taha ja kükakile maha. Ja sinna maha võis aelema jäädagi.

Kui hakatuses ei valmista treener Jaana ettenäidatavate harjutuste järeletegemine kõbusas keskeas uustulnukale raskusi, siis mida aeg edasi, seda kohmakamaks ta muutub.

Aeroobikasaali seinal tõttamata oma sammu käiva kella järgi veerand tundi pärast treeningu algust annab treener oma selle hommiku jüngritele korraks hõlpu. Aga seda üksnes selleks, et rõõmsameelselt huvituda: „Hästi. Kas oleme soojad?"
Noh, väljend soe oleks poolik tõde. Ninaotsalt aina sinna valguvaid higipiisku puhuv kõbusas keskeas uustulnuk on suisa palav.

Aga see pole oluline.

Nukker on, et mõnegi seejärel jalgade, selja- ja kõhumuusklite turgutamiseks ettevõetava harjutusega jääb kõbusas keskeas uustulnuk hätta. Ometi on ta usin kehakultuurlane ja oma arvates muidugi krapsakas kasin ja karske inimene.

Mis veel eriti piinlik: sõlmes käte ja segamini jalgadega hädaline peab tunnistama, et ruumitäiele noortele ja pisut küpsematele naistele ei valmista juhendaja Jaana kehavigurite järeletegemine vähimatki raskust.
Enam-vähem täpselt 50 minutit pärast pilatesesest, tai chi'st ja joogaelementidest koosneva trenni algust ütleb treener Jaana, et aitab küll.

„Nüüd on pingutamised pingutud," ütleb ta. „Nüüd on see koht, kus võib jäädagi oma mati peale rahulikult pikutama: naudime seda pingutusejärgset olemist."

Kui juhendaja soovitab matikestel pikutajatel mõelda end päikselisse mereranda, siis kõbusas keskeas higist läbimärja särgiga uustulnuka kannab kõlaritest kõlav idamaine muusika hoopis mägedesse. Kus pilusilmne tillukene mehike puhub lumise tipu taha loojuva päikese taustal vilepilli ja kaugel all orus rohetaval aasal vudib kitsekari...

„Hetkel pole sul ainukestki emotsiooni," sisendab juhendaja hääl. „Kõik päevaaskeldused, mis olid, mis tulevad, lükka endast eemale. Hinga rahulikult. Tunne, kuidas muutud üha kergemaks ja sul on hea olla."
Viiv enne seda, kui bodybalance'i trenni läbi teinud kõbusas keskeas uustulnuk unne suigub, toob treeneri hääl ta taas reaalsusesse.

„Sa tulid hommikul trenni, võib-olla isegi võitlesid endaga, et aega leida," ütleb treener tema ees istujatele. „Sa leidsid selle, pingutasid ennast, nüüd on põhjust endaga rahul olla. Läbi selle, et oled rahul iseendaga, oled täna parem ema, parem sõber, parem kaaslane. Head päeva."

Helges meeleolus möödunud päeva õhtu jõudes peab hommikul nii ihu kui hinge eest hoolt kandnud aeroobikasaali uustulnuk tunnistama: treener Jaana iga sõna oli sulatõde.