Lõuna-Eesti luuletajal Contral (kodanikunimega Margus Konnula) täitus eile 20 aastat luuletajastaaži.
Contra kirjutab luuletuse iga pooleteise päeva tagant
20 aasta jooksul on Contra kirjutanud 5000 luuletuse ringis ja avaldanud paarkümment luuleraamatut. See teeb umbkaudselt arvestades iga pooleteise päeva kohta luuletus ja luuleraamat aastas.
Tollal 15-aastase Contra kõige esimese luuletuse sünd on hästi dateeritud, see juhtus 17. novembril 1989.a. Luuletuse pealkiri oli «Miks me ei jõudnud kommunismi?» ja seda mäletab luuletaja siiani peast. See algas nii:
keset metsa väike baar
baaris istub kommunaar
nina otsas higitilk
kangest töötamisest vist
ei see on vaid puskarist...
Daatum on Contral hästi meeles, sest samal päeval valmis veel teine kirjatöö: seletuskiri teemal «Miks ma koolipeol jõin?». Erinevalt eelmisest oli tegemist proosatekstiga.
Kas Eestis on võimalik luulest ära elada?
«Puhtalt klassikalise luuletamisega väga ikka võid leiva peale ei saa,» arvas Contra. «Ma isegi ei oska välja tuua, palju ma praegu puhtalt luulekogude pealt teenin, aga ma arvan, et see ei ole väga oluline osa koguteenistusest. Aga eks kõik, mis ma teen, ole omamoodi luuletused, kas siis tellimise peale tehtud või päevakajalised.»
Palju Contra luuletus maksab?
«Luuletuste järgi on olemas üllatav nõudlus, nii firmade kui üksikisikute poolt. Enne jõulu ju ikka tellitakse, jõulud ja luuletused on ju lausa kokku köidetud. Ega mingit kindlat reahinda polegi, aga miinimumhind on nii 35 krooni rea kohta. See on selline üldine kirjanike kokkulepe, et alla selle end ei müüda. Ja palju üle 2000 krooni ei saa ka teose hinda lasta, keegi ei osta selleise hinnaga.»
Eesti juurtega soome kirjanik Sofi Oksanen teenis mullu puhtalt kirjutamisega üle 60 000 krooni kuus.
«Siin võiks tuua paralleeli spordi ja just nimelt tehnikaspordiga. F1 vormelisarjas on neid, kes teenivad väga palju ja neidki, kes maksavad peale, et üldse sõita saaks.»
Milliste Eesti luuletajate kõrval meeldiks Contral end seismas näha?
«Oh, mida kuradit ma selle peale kosta oskan... Ütleme, et Kivisildniku kõrval oleks ma hea meelega. Ja Ruitlane ja Ehin... Neid on palju, need tulid esimesena pähe. Hea meelega võiks olla ühe pulga peal Marko Kompusega, kes luuletas minust täiesti erinevalt. Aga tema luuletused on nii omanäolised ja erinevad, et ta on minust jällegi kõige erinevam luuletaja.»