/nginx/o/2009/11/15/266902t1hc6c6.jpg)
Vahel jäävad telemaja hämarad koridorid ja saalid saate jaoks kitsaks. Tegijail tuleb ajakirjanduslikule tungile järele anda ning majast koos hinnalise tehnikaga lahkuda. Hallide seinte vahelt tungis lõplikult välja igapäevane meelelahutuslik uudistemagasin «Ringvaade».
Solarise keskuse raamatukaupluse kõrval pisikeses klaasist seintega boksis käis laupäeva õhtul agar sagimine. «Ringvaate» kaadritagune seltskond andis viimast lihvi Eesti Rahvusringhäälingu uusimale stuudiole, kust saade täna õhtul esimest korda eetrisse paisatakse.
«Juba rohkem kui aasta tagasi, kui hakati seda tööpäevajärgset saadet planeerima, võtsime vastu otsuse, et tahaks olla rohkem elu keskel – et elu pakuks saatele kuidagi tausta ja konteksti,» avas «Ringvaate» produtsent Helen Valkna kolimise tagamaid.
Õiget keskkonda otsiti kaua ja lõpuks sai valiku juures määravaks meie põhjamaine valgusepuudus. «Kuna Eestis on õhtuti nii pime, siis tavaline linnakeskkond meile ei sobinud. Sai selgeks, et koht peab olema siseruumides,» selgitas Valkna.
«Samal ajal hakati just planeerima Solarise siseruume ja see oli vist Marko Reikop, kellele lõi pähe idee seda võimalust uurida. Võtsime keskuse inimestega ühendust ja nad olid koostööst huvitatud.»
Kui 1,3 miljonit krooni maksma läinud stuudioruumid valmis said, üllatasid need lõpuks ka Valknat ennast.
«Sel hetkel ma ei arvanud, et sellest saab nii kapitaalne ehitus. Aastaid televisioonis töötades on mulle alati tundunud, et asju saab teha ka lihtsamalt, aga nüüd on meil siin ikka päris telestuudio, kuigi väikeste mööndustega», rõõmustas produtsent.
«Kui koht oli valitud, pidin hakkama mõtlema, kuidas meile eraldatud pinnale ära mahtuda.
See oli paras väljakutse,» tunnistas rahvusringhäälingu tootmistehnoloogia arendusjuht Sander Üksküla. «Siin on väga kitsas, aga saadet saab teha küll. Ma ei olegi kunagi varem nii väikest stuudiot ehitanud,» nentis «Ringvaatele» uue kodu projekteerinud mees.
Ka Üksküla arvates on telemajast väljatulek väärt idee. «See on hea võimalus tulla saatega rahva keskele. On see nüüd Solarise keskus või mõni muu keskus – sellel ei ole vahet.
Praegu avanes lihtsalt hea võimalus sõna sekka öelda, sest maja ei olnud veel valmis ehitatud,» lausus Üksküla videopuldi kangide ja vilkuvate nupukeste tagant.
«Seni olid küll korrespondentpunktid Tartus ja Pärnus, aga minu teada ei ole rahvusringhääling varem spetsiaalselt mingi saatesarja jaoks majast välja stuudiot ehitanud,» lisas Üksküla. Tema töö vili on ka stuudio tehnilised lahendused, mille koguväärtus ulatub seitsme miljoni kroonini.
«Reaalselt oleme siia tehnikasse investeerinud ainult ühe miljoni. Masuaeg ja raha pole, seega oleme ära kasutanud kõik oma varud, kraapinud maja pealt kõik vanad seadmed kokku ja juurde ostnud vaid mõned asjad,» nentis Üksküla.