Kes minu viina ära jõi?

Mart Juur Foto: SCANPIX

Kaamos tungib peale ja halvad uudised kipuvad pimeduses kuhjuma. Nagu seagripist ja majanduskriisist veel vähe oleks, nüüd selgus masendav fakt, et eestlased on joomise poolest Euroopas teisel kohal, kaanides aastas nina peale 12 liitrit absoluutset alkoholi.

Vähe lohutab teadmine, et tšehhid on veel suuremad viinaninad. Ehkki see selgitab mõndagi. Pole mingi ime, et meie võidusammas kogu aeg jupsib! Mida tahtagi seadeldisest, mille üks joodik teise joodiku jooniste järgi kokku klopsis?

Telekas esines karskusliikuja, kes seletas, et juua võib kolmel päeval nädalas, ülejäänud aeg tuleks püsida kaine. No tere talv! Minule ja paljudele teistele käib säärane tempo üle jõu. Tee mis tahad, no lihtsalt ei jaksa kolm päeva nädalas kärutada, isegi kui anti-bakhoslased nõuavad.

Aga kuskil leidub keegi, kes minu poolt joomata viinad ennastohverdavalt hinge alla keerab. Ajakirjandus peaks sääraseid silmapaistmatuid kangelasi rohkem tutvustama. See oleks hea teema Vahur Kersna uuele saatele «Sind otsides» ja tore vaheldus steriilseks muutunud superstaarijahile.

Tegelikult juhtub seda, et keegi kellegi joogi ära joob, igapäevases elus kahetsusväärselt tihti. Näiteks pani tundmatu isik Tartu kontserdi ajal nahka Kosmikute konjaki, mis ansamblit esinemise ajal backstage’is ootas.

Turvalinte üle vaadates võis aru saada, et kõige suurem jooja oli keegi triibulises vangimütsis mees. Aga mine sa püüa tuult põllul, Tartu on vangimütsidega mehi täis! Kosmikute konjaki kadumise saladus ilmselt jääbki lahendamata.

Lõpetuseks siiski ka üks tõeliselt hea uudis. Martin Saar valiti New Yorgi 4000 mõjukama inimese sekka. Kui juba üks vähetuntud eesti kunstnik saavutab Suures Õunas nii hea tulemuse, pole meie, eestlaste, jaoks miski võimatu.

Võtame Martin Saare terviseks.