Eesti Muusikaauhinnad 2020

Agnes Varda püütud hetked

Kaader Agnes Varda filmist.

FOTO: Tallinnfilm

VARDA TOUS COURTS


Agnes Varda lühifilmide nädal kinos Sõprus


13.–17. november 2009, iga päev kell 18.30



Agnes Varda nimi seostub kinoteadlikule inimesele ennekõike viiekümnendatel aastatel alguse saanud prantsuse uue laine liikumisega, on ju tema Kuldse Palmioksa pälvinud mängufilm «Cléo 5st 7ni» (1961), mis jutustab noore naise läbielamiste üksikasjalikust kirjeldusest kahe tunni jooksul vähidiagnoosi ootel.



Olles juba varastes kolmekümnendates eluaastates saanud uue laine ühe esivanema austava tiitli, kuulub Varda filmitegijate seltskonda, kus figureerivad François Truffaut, Claude Chabrol, Alain Resnais, Agnes Varda enda abikaasa Jacques Demy jt. Võrreldes nii mõnegi tollase kolleegiga oli Varda väiksema filmieruditsiooniga, mida režissöör ise nüüd minevikku tagasi vaadates aga pigem plussina näeb. Paralleelselt mängufilmi maailmaga tegelemisega asus Varda dokumenteerima elu enda ümber, nii kodu- kui välismaal ning on seda teinud kindlakäeliselt kuni tänase päevani. Hääletas Eesti telepublikki 2001 Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali programmi raames parimaks filmiks Varda «Järelnoppijad ja mina», kus autor rääkis nii endast, moodsast ühiskonnast kui traditsioonide järjepidevusest.



Tallinna kinos Sõprus näidatav Agnes Varda 80 aasta juubeliks koostatud lühifilmide kava on huvipakkuv programm mitmes mõttes. Siin on vormimänge, on kultuurikihi dokumentatsioone, on sisekaemuslikke etüüde. Viie päeva jooksul näeme elu läbi Varda kaamera, seda alates viiekümnendatest kuni käesoleva hetkeni. Esimese päeva programm koondnimetusega «Pariis» näitab publikule maailmalinna poeetilisemat poolt, kus kohtuvad vaatajatele tuttavad allusioonid autori erudeerituse ja Pariisi ajaloo ning sealsete tüüpidega. Protestifilmidega rändab Varda teisele poole ookeani, olles muu hulgas jäädvustanud San Francisco hipiliikumist 1967. aastal ning aasta hiljem Ameerika mustanahaliste protestiliikumist Mustad Pantrid. Reisifilmid saadavad publiku nii Iraani, Loire’i oru lossidesse kui Prantsuse Rivierale ja kollektsioon koondnimetusega «Film ja foto» viib meid kunstnike sisemaailma.



«Tere kuubalased» (1962–63) on ehk antud eeskava markantseim töö, kuna tegemist on fotofilmiga, mis koosneb ligi 1800 pildist, olles oma olemuselt tõeliselt vaimukas ja vaba hingega film. «Minut kaadri jaoks» on programmi viimase päeva intrigeeriv osa, siia on kogutud 14 pooleteiseminutilist minifilmi, kus «peategelaseks» alati mõni konkreetne foto, mida saadab kaadritagune kommentaar.

Tagasi üles