/nginx/o/2009/01/10/115718t1h1e3b.jpg)
Laupäeval, 14. novembril kell 19 esineb Pärnu raekojas Repoo Ensemble. Kontsert on tasuta.
Raekojas kõlab modernistlik muusika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kunstmuusikas on modernistlik mõttesuund läbi saja aasta selgelt jälgitav.
Enne Teist maailmasõda seostus modernismiga eelkõige Tartus tegutsenud Heino Elleri koolkond. Nõukogude aja tulles see kooslus lagunes. Heino Eller asus küll õpetama Tallinna, kuid nõukogude aja atmosfääris suruti muusikas alla kõiki modernistlikke mõttesuundi.
Omamoodi vabanemise tõid 50ndate aastate lõpp ja 60ndad aastad, kui muusikat hakkas kirjutama uus heliloojate põlvkond: Arvo Pärt, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Kuldar Sink ja teised.
Suhteliselt lühikese aja jooksul rakendati Lääne-Euroopa modernismi tehnikaid, näiteks dodekafooniat, aleatoorikat või sonorismi. Katsetati uute vormidega. Nii nagu Nõukogude Eesti ühiskonnaelus, nii ka eesti muusikas kujunesid aastad 1970-1980 omamoodi stagneerumise perioodiks: jäädi kinni neoklassitsismi ja minimalismi, hakati tegelema müstika ja esoteerikaga. Aastad 1990-2000 tõid uue vabanemise ja uue heliloojate põlvkonna, kes ajastu vaimule truuna tegutsevad siiski pigem postmodernistlikus vaimus.
Arvo Pärdi mõju eesti muusikale on olnud läbi aegade ilmne: heliloojana on ta ühest küljest esindanud kompromissitu mõtleja ja eesti muusika vaimsuse hoidja rolli, teisest küljest on ta olnud oluline muusika tehnika ja helikeele uuendaja.
Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Andrus Kallastu (klaver) esineb järgmisel nädalal Helsingis Tuglase seltsi traditsioonilise mardilaada raames toimuval Eesti muusika foorumil kammermuusika kavaga "Arvo Pärt ja eesti muusikaline modernism". Eelmisel aastal osalesid foorumil Pärnu linnaorkester ja Pärnu Ooper.