Kaalul on rohkem kui kilod!

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme kell 20.00 stardib TV3 uus tõsieluseriaal «Kaalust alla», mille võitja saab preemiaks 50 000 krooni.

Välismaa samasugustest saadetest («The Biggest Loser») formaadi saanud kaalulangetussaates üritasid kaksteist keskmisest kaalukamat eestlast kuue nädala jooksul liigsetest kilodest lahti saada.

Kaalulangetamine käib igisärava saatejuhi Krista Lensini ning kahe pioneerijuhilikult reipa treeneri, Eva Ottase ja Peeter Karaski juhtimisel. 500 saatesse pürginud kaaluka hulgast välja valitud turske tosin sai kilode kaotamise nimel näha igasugust vett ja vilet.

Nagu formaat ette näeb, õrritatakse osalisi nende lemmikroogadega, ässitatakse üksteisega konkureerima ja intrigeerima. Seega klassikaline tõsieluseriaal. Jääb vaid küsida, kuidas meedia edaspidi osalisi ristima hakkab. Kas hakatakse meieni nüüd tooma uudiseid Paksu-Andresest või Kaalukate-Chrisist?

Higi ja pisarad

Tee kaalukaotuse säravate tähtede poole pole kerge. Osalejatele tehti kõigepealt kaadritagune koormustest ning siis panid treenerid võistkondadesse jagunenud osalejad vihast trenni tegema. Kummalgi treeneril oli oma stiil ja individuaalsed eelistused. Avasaate järgi otsustades on Eva kurjem treener.

Kas nii järsk kaalulangus tervisele kahjulik ei ole? «Osalejad on nii paksud, et alguses kaotab organism vaid vett,» ütles treener Peeter. «Esimest korda nendega kohtudes ehmatasin küll ära. Kuidas saab ometi nii palju kaalu koguda!? Ja sporti nad üldse ei tee!»

Juba avasaates saab näha esimesi pisaraid. Esimese saate kaotajavõistkond pidi enda hulgast ühe välja hääletama. Liisk langes sellele, kes kaaslaste meelest piisavalt tõhusalt trenni ei teinud. Keda see karm saatus tabas, võib vaadata homsest saatest. Olgu vaid öeldud, et väljahääletatu lahkumine oli tõeliselt südantlõhestav vaatepilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles