Koristamise kuldreegel: sobivat päeva ei tule kunagi

Millal on õige aeg koristada? Foto: Hedge/Scanpix

On hulk inimesi, kes koristamisega iga päev tegelevad, kuid tulemuseni ei jõua nad kunagi. Neil lihtsalt ei õnnestu asjade kaosest korras kodu üles leida.

Just sellistele inimestele jagas nõuandeid Berliinis praktiseeriv psühholoog Bernd Leplow, vahendab väljaanne Apotheken Umschau.

Kodus vedelevatest vanadest asjadest pole sugugi lihtne lahti saada - käsi lihtsalt ei tõuse neid ära viskama.

«Meile meeldib ebameeldivaid ülesandeid vältida või edasi lükata,» selgitab psühholoog. «Enamasti läheb käiku skeem: ma pean selle jaoks aega võtma, aga siis teen põhjalikult.»

Nõnda kõrgubki paljudel kodus lugemata ajalehtede-ajakirjade virn, lootuses, et kui saabub üks tõeliselt vihmane pühapäev, siis on lugemiseks ja lehitsemiseks piisavalt aega. Nüüd aga karm tõde: seda päeva ei tule kunagi! Mõttekam oleks vanad ajalehed kohe paberikonteinerisse viia, mitte koju kuhjuma jätta.

Sama kehtib ka koristamise kohta - milleks oodata kodu koristamisega järgmise nädalavahetuseni. Targem on koristada nädala jooksul, näiteks iga päev üks tuba, ning tunda rõõmu sammhaaval tehtud saavutustest.

Tahan täiuslikku kodu!

Suureks takistuseks võib saada ka inimese äärmuslik täiuslikkuse iha.

Perfektsionistide nõudmised on liiga kõrged ning nende täitmine nõuab kindlaid eeldusi. Kui neid aga pole, jäävad perfektsionistid lõksu.

Kes täiuslikkuse ahelatest pääseda soovib, peab esmalt mõistma, et sajaprotsendilist korda ei ole võimalik tagada.

Asjade ära viskamine on lubatud

Mis võiks olla lihtsam? Kogemused aga näitavad, et teooria ja praktika on kaks täiesti erinevat asja ning teooria elluviimine osutub paljudelegi ülejõukäivaks.

Kust üldse alustada? Kas asuda koristama keldrit või teha korda arvutituba?

Koristusekspert Renate Gottschalk soovitab esmalt käsile võtta riidekapi, eriti hea oleks seda teha kellegagi koos. Kantavad riided lähevad tagasi kappi, ülejäänud tasub aga jagada kolmeks kuhjaks: kohe prügikasti-kuhi, riided, mida saab kinkida või maha müüa ning viimaseks kuhi «ei tea».

Kui süda ei luba viimase kuhja rõivaid ära visata, võiks need eraldi pööningule tõsta või anda sõbranna kätte hoiule. Kui poole aasta jooksul ühtki neist asjadest tarvis ei ole läinud, siis on mõistlik nendega igaveseks hüvasti jätta.

Raskem on asjadega, millel on emotsionaalne väärtus, mis tuletavad meelde ilusaid hetki ja inimesi. Mälestustega seotud erilisemaid asju tasub siiski säilitada.

Miks on vanadest või kasutult seisvatest asjadest loobumine meie jaoks siiski nii raske? Psühholoog usub, et selles on süüdi eelmiste põlvkondade väärtushinnangud.

«Alles mõned aastakümned tagasi oli paljustki puudus - iga roostes nael oli arvel. Tänapäeval hoitakse asju alles pigem seetõttu, et mitte kaks korda raha kulutada. Asjade minema viskamine tundub vanavanemate väärtuste kõrvale heitmisena,» selgitab Leplow.

Koristamise ABC ja D:

A: Ära püüa olla täiuslik, sest ideaalset korda ei ole olemas.

B: Ära oota sobivat päeva - see ei tule kunagi. Tee tasapisi kohe algust.

C: Jaga tööd etappidesse: täna koristame kööki, homme elutuba.

D: Kehtesta mõned lihtsad reeglid, näiteks: viime igal laupäeval vanad ajalehed konteinerisse.

Ja pea meeles - kerge südamega tasub loobuda asjadest:

- mida sa ei kasuta, kuna need on katki;
- mida sa ei kasuta ja mis seetõttu südant piinavad;
- mis pidevalt jalgu jäävad ja segavad.

Kui tead mõnd head koristamisega seotud nippi, siis anna sellest teistelegi teada!