Kas valetamisel ja tõe varjamisel on vahe?

Maire Aunaste Foto: Ülo Josing / ERR

Naised peavad mehi oskuslikeks tõe varjajateks ja «kalamehejutu» ajajateks - on see tõsi?

Seekord istusid saate «Mida teie arvate?» ekspertide hulgas mälutreener Tauri Tallermaa, saatejuht Rohke Debelakk, etiketiõppejõud Maaja Kallast, nõustaja Ülli Kukumägi ja ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja. Vestlust juhtis ikka vana hea Maire Aunaste.

Elu koosneb suurematest ja väiksematest valedest ning väike vale on kerge üle huulte lipsama. Millal see aga suureks muutub?

Esimeses lühifilmis näidati abielupaari, kus mehe jutt saab alguse kalamehejutust ning lõppeb tõelises pisivalede rägastikus, mis naisele kotina pähe tõmmatakse. 

Viktoria: Kui mees tõtt ei räägi, siis ei pea ta seda veel valetamiseks. 

Rohke: Valetamine on minu töö ja lahkudes ma tööd kaasa ei võta.

Maire: Kas targemad on need naised, kes valetamisega kaasa lähevad?

Ülli: Elu võib olla päris jube, aga sa vähemalt tead, mis sind ees ootab - sellepärast naine lepib valetamisega.

Maaja: Inimesed valetavad end paremaks või selleks, et rikkamad näida.  Mina ei ole kunagi mehe taskute kallal käinud... Raske tõde on ju valusam taluda, kui kerge vale.

Tauri: Mälu treenides inimene rohkem valetama ei hakka. Kõik sõltub eesmärgist. Visaku kivi, kes kunagi valetanud ei ole.

Maire: Kas tavaline eesti mees valetabki?!

Rohke: Jah. Mehed on väga palju lihtsamad, suhteliselt lihtsakoelised, lihtsameelsed ja südames head. Aga sageli pole neil mõistustki, et valet üles ehitada. 

Tauri: Tõde varjates ei taha mees alati naisele halba! 

Maire: Valetajatest veel vähem meeldivad mulle inimesed, kes mitte kedagi ei usu.

Just sellest rääkis ka teine lühifilm, kus ülemus ei uskunud sõnakestki oma alluva vabandustest ning süüdistas teda valetamises.

Ülli: See, kes teisi ei usu, valetab ise ka päris palju. Mõistlik on valetada, kui seda tehakse teiste säästmiseks.

Maaja: Väga paljud inimesed rikuvad kodus suhted lastega seetõttu ära, et nad ei usu, et lastel tõepoolest kogu aeg midagi juhtub.

Tauri: Silmadest tunneb ära, kui inimene valetab. Kõik tõepärane salvestub vasakule ajupoolkerale, kujutlusvõime jääb aga paremale poole. Kui inimene otsib silmadega informatsiooni paremalt poolt, siis ta pigem valetab, kui vasakult, siis räägib õigust.

Kas meedia ka vassib ja valetab?

Maire: Kas te ei arva, et teiste mitte kuulamine ja süüdistamine iseloomustab kogu meie praegust elu?

Viktoria: Meedia alati ei valeta, vaid lihtsalt mängib inimestega.

Rohke: Inimene usub seda, mida ta tahab uskuda.

Tauri: Inimesele jäävad kõige rohkem meelde need asjad, mis on seotud emotsioonidega. Sama on ka pereelus - lööd käega, et ära üldse hakka rääkima, ma tean, mida sa ütled - sa lihtsalt sõidad sisse.

Maaja: Naised on tüdinud ka meeste saamatusest ja harimatusest.

Ülli: Miks meedia arvab, et müüb ainult seks, vägivald ja raha? Miks sellega lugejate ajusid kütetakse?

Maaja: Kõik on harituse ja kasvatuse küsimus.

Maire: Ärge küsige mehelt, kuhu ta hommikul kell viis läheb. Kui oled otsustanud seda meest armastada, siis ära küsi.

Kas sina valetad või lihtsalt varjad tõtt?

Milline on kõige hullem vale, mis on sinu suust välja lipsanud?