Marillion on laval uues kuues

, muusikahuviline
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grupi karismaatiline laulja Steve Hogarth.
Grupi karismaatiline laulja Steve Hogarth. Foto: ArenaPAL

Pühapäeval esineb Tallinnas Nokia kontserdimajas legendaarne progebänd Marillion, kes viimastel aegadel eksperimenteerib nii mõnegi meelest liiast ja on võrreldes kuldajaga tundmatuseni muutunud.




Seekord tuleb Marillion Eestisse oma akustilise turnee «Acoustic Tour 2009» käigus. Mida täpsemalt oodata, kas mõni Fishi-aegne Marillioni lugu ette võetakse, sellele andis telefoni teel vastuse grupi karismaatiline laulja Steve Hogarth.



Kuidas tuur kulgeb?


Toredalt. Eelmisel nädalavahetusel esinesime Oslos, vastuvõtt oli suurepärane.



Hollandis ja Inglismaal on enamik show’dest välja müüdud, millest tuleb, et just neis riikides eriti soositud olete?


Kuidagi nii on see kujunenud. Holland on meile väga suur turg, alati oleme seal popid. Lisaks veel Saksamaal ja Poolas.



Mida show endast kujutab?


Kõik on akustiline. Esineme kahes osas. Esimeses osas mängime tervikuna läbi oma uue albumi «L=M» («Less Is More»). Siis peame veerand tundi vahet ja mängime veel tunni. Show pikkus oleneb mingil määral publiku tujust.



Üks teie lugusid, «Estonia», mida kontserdil mängite, on pühendatud laevakatastroofis hukkunutele. Kuidas see valmis?


Tegemist on kummalise kokkusattumisega. Olin lennukis, kui kõrval istunud mees küsis, kas oled inglane? Selgus, et ta oli ainuke inglane, kes pääses Estonialt. Ta oli olnud Rootsis, rääkis, et teeb sellest filmi. Ise arvasin, et ta teeb nalja.



Mees rääkis, kuidas ta restoranis oli olnud, kui laev kaldu kiskus. Kuidas ta oli vees viis tundi, enne kui helikopter saabus. Liigutav lugu. Alguses oli laul mõeldud esitamiseks vaid ühel õhtul… Song about hope. See on laul lootusest.



Paljud fännid on põnevil, kas Fishi-aegseid lugusid teete?


See on võimalik. Oslos näiteks tegime ühe, esitasime loo «Sugar Mice».



Oma akustilisel tuuril pidite kõikjal lindistusi tegema, kas Eestiski?


Lindistame Tallinnaski. Hiljem saate selle endale internetist alla laadida. Ainult saundi, pilti mitte. Londoni show’d filmime, sellest valmib hiljem kontsert-DVD.



Fännid ootavad uute lugudega stuudioalbumit. Millal on plaanis seda tegema hakata?


Märtsis hakkame kirjutama lugusid uuele albumile. Meil on Portugalis stuudio renditud. Sessioonid kestavad nii kaua kui kestavad – ilmselt 2010. aasta lõpuks on album valmis.



Osa fänne pole rahul, et võrreldes algusaegadega on Marillion tundmatuseni muutunud, lausa alternatiivbändiks.


Jah. Alates 1998. aastast on suund erinev. Varasem Marillion oli progressiivne rokk, meenutas Genesist ja Pink Floydi. Nüüd on meie muusikas sees alternatiivrokile, gospelile omaseid elemente.



Meie eesmärk on eksperimenteerida, proovida uusi asju. Meil on seljataga 16 albumit, me ei taha teha ühte ja sama albumit kaks korda.



Olete varem Eestis mänginud, mida mäletad?


(Naerab) Ilusaid blonde tüdrukuid. Sellest on nii palju aega tagasi. Esinesime välifestivalil, kena koht oli. Mäletan sedagi, et kohtusin Bob Geldofiga hotellis. Üllatas, et Tallinn on nii skandinaavialik linn, meenutas Stockholmi.



Mäletan et sõitsime kohale väikeses lennukis, närveerisin natuke.



Vaba aeg ja hobid?


Peaaegu kogu vaba aeg kulub lapsega tegelemisele, mu poeg on 16 kuud vana. Tema hoiab mind hõivatuna. Ja mulle meeldib lugeda ning aias toimetada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles