Kliimamuutus tappis mammutid?

Siberist leitud 39 000 aasta vanuse emase mammuti jäänus Foto: SCANPIX

Teadlaste sõnul leidsid nad kindlad tõendid, et kliimamuutus, mitte inimtegevus, põhjustas mammutite väljasuremise.

DNA-analüüs näitas, et selle liigi esindajate arvukus hakkas kahanema koos kliima muutumisega, edastab BBC.

Rootsi loodusmuuseumi teadlane Love Dalen ja ta kolleegid analüüsisid 300 DNA proovi, mis pärines mammutitelt.

Teadlased tegid arvutimudeli mammutite arvukuse, selle muutumise ning nende loomade rännete kohta. Seda arvestati geeniuuringutes. Mida väiksem oli mammutite kogukond, seda sarnasemad olid loomad geneetiliselt.

Esimene mammutite väljasuremise laine leidis aset 120 000 aastat tagasi, kui kliima muutus märgatavalt soojemaks. Loomade arvukus langes mitmelt miljonilt kümnete tuhandeteni.

Mammutite arvukus taastus, kui kliima uuesti jahenes.

Viimane suurem väljasuremine käivitus umbes 20 000 aastat tagasi, kui oli jääaja kõrgpunkt, mitte aga 14 000 aastat tagasi nagu arvati varem, kui kliima muutus jälle soojemaks.

Teadelaste arvates mängis nende suurte loomade hukkumises rolli rohumaade kadumine, kuna nad toitusid taimedest. Pärast jääaega tekkisid rohumaade asemele aga lõunaaladel metsad ning põhjaaladel tundra.

Teadlased on pikka aega uuringud mammutite väljasuremise põhjuseid ning varem on välja pakutud mitmeid variante alates nende liigsest jahtimisest kuni kliimamuutuseni.

Uus uuring näitas, et mammutid surid kahe jääaja vahel peaaegu välja ning selle tõttu oli kliima see, mis neile saatuslikuks sai. Hilisem uus soojalaine aga tappis nad lõplikult.

Need paksu karvaga imetajad elasid suurtel aladel Lääne-Euroopast Siberini ning ka Põhja-Ameerikas. Kuna inimkogukonnad olid väikesed ja liikusid üsna vähe ringi, siis ei saanud jahipidamine olla see, mis neile loomadele saatuslikuks sai.

Teadlased loodavad saada veel mammutite kohta andmeid Siberist ja Alaskalt, kus arvatavalt surid 6000 aastat tagasi viimased mammutid.