/nginx/o/2013/09/10/2353826t1h0c49.jpg)
USA Emory ülikooli uuring näitas, et meeste munandite suuruse ja laste kasvatamises osalemise vahel on seos.
Munandite suurus annab aimu järglaste kasvatamises osalemisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremate munanditega mehed tegelevad oma lastega vähem kui väikeste munanditega mehed, edastab BBC.
«Teada on, et suurte munanditega meeste organism toodab rohkem spermat. Sperma tootmine võtab samas palju energiat. Evolutsiooni käigus tundub olevat kujunenud nii, et osa mehi investeerib rohkem energiat järglaste tegemisse, osa mehi aga järglaste kasvatamisse,» selgitas uuringu üks autoritest James Rilling.
Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et lapsed, kelle isad osalevad aktiivselt nende kasvatamises, on emotsionaalselt, sotsiaalselt ja hariduslikult arenenumad.
Rillingit ja ta kolleege huvitas, miks osa mehi investeerib palju aega, energiat ja raha lastele, osa aga mitte.
Teadlased uurisid 70 abielus meest vanuses 21 – 55 eluaastat. Neil oli 1- 4 last. Neist meestest vaid neli tegeles oma lapse või lastega enam kui laste emad.
Teadlased uurisid meeste aju magnetresonantsi abil ajal, mil nad oma laste pilte vaatasid. Enne seda mõõdeti meeste munandite suurus ning testosterooni tase. Uurijate sõnul varieerus meeste munandite suurus väga – alates teelusikasuurusest kuni tassiveerandi suuruseni.
Uuring näitas, et suuremate munanditega mehed tegelesid järglastega vähem. Samuti aktiveerus neil meestel aju heaolupiirkond vähem, kui nad oma laste pilte vaatasid. Neil meestel oli testosterooni tase kõrgem.
California ülikooli antropoloogi Sarah Hrdy sõnul püstitas see uuring samas uusi küsimusi.
Ta tõi näite, et mitte keegi ei tea täpselt, milliste tegurite toimel munandite suurus aja jooksul muutuda võib. Teada on, et vananedes meestel munandite suurus võib kahaneda.
Samas ei ole kindlaid andmeid, miks mehed, kelle organism toodab rohkem spermat, ei tegele järglastega just palju.
Oletatakse, et varajase elu kogemuse või siis laste eest hoolitsemine viib selleni, et keha toodab vähem spermat ning munandid muutuvad väiksemaks.
Bioloog-antropoloogi Robert Martini sõnul võib põhjus peituda meeste paaritumisstrateegias.
«Mehed investeerivad kas ühe naisega saadavasse lapse kasvatamisse või siis jagavad oma spermat ning saavad mitme naisega lapsi, neid tegelikult ise kasvatamata,» selgitas teadlane.