Hitleri adjutant andis käsu oma memuaarid avaldada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Fritz Darges ja Adolf Hitler 1943. aastal

FOTO: Wikipedia.org

Natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri adjutandi varsti avaldatav mälestusteraamat peaks ümber lükkama kõik kahtlused, et Hitler ei olnud holokausti taga.

96-aastane Fritz Darges suri möödunud nädalalõpul, kuid ta jättis endast maha täpsed instruktsioonid oma memuaaride avaldamise kohta, kirjutab The Telegraph.

Darges oli viimane Hitleri siseringi kuulunud isikutest, kes oli Teise maailmasõja ajal natside kõigi tähtsamate otsuste langetamise juures.

Ekspertide sõnul peaks Dargesi memuaarid paljastama, et Hitler oli isiklikult juutide hävitamisplaani taga, mitte SS-i juht Heinrich Himmler.

Osa ajaloolastest on aga siiani arvamusel, et Hitler ei andnud otsest korraldust juute hävitada. Pärast sõda avaldati  natsi-Saksamaa sõjandusministri Albert Speeri ja propagandajuhi Josef Goebbelsi päevikud, kus ei olnud sõnagi, et Hitler oli «lõpliku lahenduse» taga.

Dargesi memuaarides seisab, et ta peab Hitlerit «maailma suurimaks inimeseks, kes kunagi elanud on».

Majandusharidusega Darges liitus SS-iga 1933. aastal. Juba 1936. aastal töötas ta Hitleri parema käe Martin Bormanni vanemadjutandina.

«Kohtusin füüreriga esmakordselt natsionaalsotsialistliku partei koosolekul 1934. aastal. Ta oli väga sümpaatne ja sooja südamega,» seisab mälestustes.

Darges pääses 1940. aastal Hitleri lähima kaaskonna hulka.

Pärast 1942. aastat oli ta koos Hitleriga kas Ida-Presimaal sealses peakorteris või Baieris Berghofi suvituskohas.

«Berghof oli nagu kõikide kodu. Eva Brauni õde Gretel pööras mulle tähelepanu ning ma hakkasin peas keerutama mõtet temaga abiellumisest ning füüreri pereliikmeks saamisest. Hitleri adjutandina tegelesin tema igapäevaste tööülesannete ettevalmistamise ja assisteerimisega. Olin füüreri jaoks alati olemas, ta oli minu silmis geenius,» kirjutas Darges.

Darges oli aga «sooja südamega» Hitlerit valesti hinnanud. 18. juulil 1944 toimus Rastenbergis sõjastrateegia arutamine. Selle ajal hakkas üks kärbes suurt juhti piinama.

Vihane Hitler käskis Dargesil «kiusaja» tappa. Darges aga pidas seda alandavaks ja ütles, et kärbse peaks tapma Luftwaffe adjutant Nicolaus von Below.

Hitler vallandas Dargesi silmapilkselt ning karjus talle, et saadab ta idarindele. Ja seda füürer tegigi.

Dargesi kinnitusel ei olnud ta selle tõttu Hitleri peale vihane.

«Me kõik unistasime Suur-Saksamaast. Selle eesmärgi nimel suure mehe teenimine oli asja väärt ja ma teeks seda uuesti,» seisab mälestustes.

Pärast sõda töötas Darges automüüjana.

Tagasi üles