Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kaks korda päevas duši all on sinu naha jaoks liiga palju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Küllike Zukker
Copy
Kuiv nahk võib tunduda kare kui liivapaber.
Kuiv nahk võib tunduda kare kui liivapaber. Foto: Corbis / Scanpix

Külm sügisõhk ja siseruumide köetud keskkond ei mõju meie nahale just kuigi hästi. Kohati tundub nahk sama kuiv, kollane ja krõbisev kui tuule käes lendlevad sügislehed.


Mida kuiva nahaga ette võtta, sellest kõneles Hamburgi nahaarst ja dermatoloogia professor Volker Steinkraus väljaandele Apotheken Umshau.




1. Miks nahk kisub ja sügeleb?


Naha füüsiline seisund on muutunud, sarvkiht seob vähem niiskust ja rasva ning selle kaitsefunktsioon on häiritud. Kahjulikel mõjudel on kergem võidule pääseda.



Selle tagajärjel hakkab nahk kestendama, sügeleb ja kisub. Kui inimesel oleks nahk nagu krokodillil, siis seda ei juhtuks. Inimese õrna kaitsekesta kahjustavad nii päike, kanged puhastusvahendid kui ka külm õhk. Mõnikord võib nahk nii kuivaks tõmbuda, et tekib põletik.




2. Kas kuiva nahka saab ennetada?


Kindlasti saab. Ennetamine saab alguse juba pesemisest - näiteks tasub duši all vähem aega veeta ning mitte liiga kuuma vett kasutada. Sage vanniskäimine võib nahka liialt «pleegitada».



Duši all võiks kasutada pehmet pesuvahendit või dušiõli, soovitab ekspert. Pärast pesu tuleks nägu ja kogu keha nahatüübile sobiva kreemiga sisse määrida.

Kui sul on kalduvus kuivale nahale, tuleks vältida teravaid pesugeele ja seepi ning samuti alkoholi sisaldavat näovett.

Nahka aitab niiskemana hoida ka piisav vedeliku tarbimine. Korra nädalas võiks nägu hellitada rikkalikult toitaineid sisaldava maskiga.


3. Mida teha, kui nahk juba ongi kuiv?

Siin aitab vaid järjepidev hooldus ja kreemitamine, et niiskust naha sisse tagasi tuua. Niiskusdepoosid aitavad täita kreemid, mis sisaldavad aminohappeid, glütseriini, elastiini või allantoiini ning A- ja E-vitamiini.

Mõnele nahatüübile on lisaks tarvis ka ekstraportsjonit rasva, mida saab näiteks oliivi- või kuningakepi õlist. Täpsemalt küsi nõu apteekrilt või oma nahaarstilt.

Kui nahas on juba tekkinud väike põletik, tasuks proovida mõnd pantenooli sisaldavat kreemi. Kahtluse korral pöördu kindlasti arsti poole.


4. Miks nahk vananedes kuivemaks muutub?


Vanusega muutub nahk õhemaks ning sarvkiht ei toimi enam nii hästi kui varem. Selle tagajärjel tekivadki kortsud.

Ka rasunäärmed ei tööta enam nii efektiivselt ning nahk muutub kuivemaks. Näiteks küünarnukid ja peopesad, kus rasunäärmeid ei leidu, muutuvad samuti kiiresti kuivaks. Nina peal seda probleemi eriti ei esine.


5. Kas kortse saab «ära kreemitada»?


Sügavate miimikakortsude puhul kreemid ei aita, kuid õige hoolduse korral saab uute joonekeste tekkimist pidurdada ning naha nooruslikku sära säilitada.

Kuiv nahk muudab jume hallikaks ja kortsuliseks ning ühtlasi ka naha omaniku vanemaks.


6. Miks minu jalatallad mõnikord nii kuivad tunduvad?


Talla all ei ole rasunäärmeid, mis nahka niiskena hoiaksid. Vanusega muutub ka nahk kergemini praguliseks ja lõheneb. See aga avab ligipääsu igasugustele haigustekitajatele.
Jalgade kaitseks tuleks neid iga päev toitaineterikka kreemiga sisse määrida.


7. Mulle meeldib ujuda, kas see ohustab mu nahka?

Sage suplemine kloorivees nahale head ei tee - see mõjub kui mürk. Pidev kontakt vee ja kemikaalidega kuivatab nahka.

Siin aitab vaid kreemitamine. Kasuta pärast ujumist oma nahatüübile sobivat ja toitvat kreemi ning vajadusel ka kreemi, milles leidub põletikevastaseid aineid.


8. Probleem: treenin palju ja käin sageli duši all.

Palun mitte nii tihti, paneb ekspert südamele. Juba kaks korda päevas on liiga palju.

Kindlasti ei ole iga kord tarvis end pealaest jalatallani dušigeeliga vahtu lüüa, piisab ka lihtsalt soojast veest. Kaenlaaluste, intiimpiirkonna ja jalgade pesemiseks võib lisaks kasutada pehmetoimelist pesuvahendit.

Pärast sooja veega pesemist võta leiget või külma dušši, see sulgeb poorid ning niiskus jääb naha sisse pidama.


9. Kuiv nahk jääbki alatiseks kuivaks?

Põhimõtteliselt on see nii. Naha kuivus on seotud geenidega ning elu jooksul palju ei muutu.
See aga ei tähenda, et inimesed kuiva naha pärast kannatama peaksid.

Järjepideval hooldamisel saab ka kuiva naha omanik endale imeilusa ja pehme kaitsekihi - seda aastaajast olenemata.

Tagasi üles