Järjest vähem on emasid, kes argipäeviti last sooja söögi ja pannkookidega koju ootavad. Millised need tänapäeva emad siis tegelikult on?
Moodsa aja emade välimääraja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelkheimi tulevikuinstituut Saksamaal viis läbi uurimuse «Moodsad emad», et teada saada, mis iseloomustab praegusaja emasid ja mis neile muret valmistab.
Muu hulgas toodi välja ka põhilised ematüübid, mille piirjooned mõnikord küll omavahel kokku sulavad, kuid üht-teist iseloomulikku võib leida iga tüübi alt.
Mis tüübi alla sina end liigitaksid?
«Twen Mom» on naine vanuses 20 kuni 30, kes on lapse saanud pigem planeerimata. Samasse rühma saab liigitada ka noorukesed teismelised emad.
Sellisel emal ei ole palju kohustusi ning hakkama saamiseks peab ta pisut improviseerima. Tihti on ta sõltuv ka oma vanemate, sõbrannade ja tuttavate abist ja toetusest.
Enamasti puudub tal ka konkreetne plaan, kuidas oma lapsi kasvatada ning oma valikuid, kas või igapäevast toidukaupa ostes, teeb ta mugavusest ja rahalisest olukorrast lähtudes. Tihti on tal pooleli hariduse omandamine, mida on lapse kõrvalt ja ise veel vanematest sõltudes raske jätkata.
Vaatamata muredele teab see ema vähemalt üht asja kindlalt - praegune vanus on lapse saamiseks ideaalne.
«Pipi Pikksuka tüüpi ema» on majanduslikult sõltumatum, kuid tema elustiil on ikka veel nooruslik.
Ta võtab elu vabalt, mistõttu on ka tema argipäev kohati kaootiline ja improviseeritud. Laste jaoks on ta pigem suurem õde kui range ema, käies nendega koos nii kinos kui poode mööda kolamas. Osaliselt võtab ta üle nii noorte elustiili kui näiteks tarbimisharjumused.
Ta veedab lastega palju aega ning võimalusel töötab osalise tööajaga. Ta ei tee lastele rangeid ettekirjutusi toitude osas ning on ka ise pigem nautleja.
Tema motoks on: peaasi, et tuju on hea ja päike paistab, siis on lapsed rahul ja rõõmsad.
Vaatamata improvisatsioonioskusele tuleb ka Pipi Pikksukkadel aeg-ajalt rahaprobleemidega maadelda, kuid ta ei lase end neist väga häirida.
Mõnikord mõtleb ta küll, et võiks ka kodust väljaspool midagi saavutada, kuid enamasti proovib ta siiski oma laste arenguga sammu pidada ning elada siin ja praegu.
«Multi-ema» ei taha kaosest ega rõõmsast segadusest midagi teada. Ta on perfektsionist. Tema ööpäevas on 36 tundi, mitte 24 ning ta on alati online.
Ta käib täiskohaga tööl ning tal on tugev tugiinimeste võrgustik, mille abil laste käimisi-tegemisi joone peal hoida. Sõprade ja partnerlussuhete jaoks tal sageli aega üle ei jää.
Ta pöörab suurt tähelepanu tervislikule toitumisele ning ühine õhtusöök on pere jaoks väga oluline. Tal ei ole eriti aega armastava ema rolli jaoks, mistõttu istub ta tihti kontsakingade ja sülearvutiga laste mänguväljaku ääres.
Ka lapsest saab tihti üks tema projekte, mille juhtimisega naine hakkama peab saama - ja saabki, kuigi tema südametunnistus teda tihti piinab. Kõige rohkem ihkab ta aega iseenda jaoks.
«Latte-ema» püüab end töö ja laste vahel jagades üksinda hakkama saada, kuigi selleks tuleb mõnikord lausa spagaati visata. Tema töö on sageli loomingulist laadi ning võimalusel töötab ta kodus, ta vajab palju mänguruumi.
Tal on üldse keskmisest suurem individuaalsuse vajadus, mistõttu hoiab ta end suurematest sotsiaalsetest gruppidest pigem eemal. Ta on loonud linna oma oaasi või elab paradiislikus maakohas.
Ta hindab ühepalju nii ökoloogilist elustiili, puhast kvaliteeti, elurõõmu kui ka majanduslikku sõltumatust. Talle meeldib nii turult toitu osta kui lastega restoranis söömas käia.
Tema elu on põnev ja vaheldusrikas ning lapse saamine seda eriti ei muuda.
«Mommaddy» peab, nagu nimigi viitab, olema nii ema kui isa eest. Need on peamiselt üksikemad, kes nii laste, kodu kui vaba aja sisustamisega ise toime peavad tulema.
Selline ema peab olema eelkõige hea organiseerija ning tal on kõigest ülevaade. Ilma vanavanemate või muu kõrvalise toetuseta on tal tihti raske hakkama saada.
Ta on väga tööle orienteeritud, sest töö toob leiva lauale - teist võimalust ju pole. Tema argipäev on üks lõputu balansseerimine, sest kogu vastutus on vaid tema õlgadel.
Vaatamata kõigele on ka üks hea asi - ta saab olla iseenda peremees. Ta otsustab ise oma elu üle, paneb paika oma päevaplaani ja ohtu, et ta meeleheitel koduperenaiseks muutub, põhimõtteliselt ju ei ole.
Tema lapsed saavad kiiremini iseseisvateks ning aitavad ka ema vastutuskoormat vähendada. Tema side lastega püsib väga tugevana ka siis, kui need juba suureks on kasvanud.
Kõige väärtuslikumaks peab ta aega, millest pidevalt puudus on, ning stressiolukordades igatseb ta vahel ka kaaslast, kes koormat vedada aitaks.