Keskealistele mõeldud ajakiri Elukiri sai 10-aastaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja Elukiri peatoimetaja Helle Raidla sõnul ei olnud vanemaid inimesi kümme aastat tagasi peaaegu üldse meediapildis. «Kui tol ajal vanem inimene pildile pääses, pidi ta vähemalt poliitik olema,» tõdes ta. «Nüüd on aga elutarkus ja küpsus juba rohkem hinda läinud.»
Eesti ainsale keskealistele ja vanematele inimestele mõeldud ajakiri sündis 1999. aastal, mil toona Eesti Naises töötanud Raidlale tehti pakkumine hakata uue ajakirja peatoimetajaks.
«Ma olin siis 38-aastane ja mulle tundus, et ma ei ole vanainimeste ajakirja tegemiseks veel küps,» meenutas ta, kuid lisas, et ei ole oma otsust kordagi kahetsenud. Uusi naisteajakirju on Raidla sõnul tulnud ja läinud, aga 12 000se tiraažiga Elukirjale ei ole neist ükski konkurentsi pakkunud. «Naudime turuliidri rolli,» rõõmustas ta.
Ajakirja populaarseimad lood käsitlevad probleeme, millega küpses eas inimene võib kokku puutuda – laste lahkumine kodust, vanaks ja põduraks jäänud vanemad, kes vajavad hoolitsust, haigused, üksindus ja leinaga toimetulek.
«Veel üritame julgustada vanemaid inimesi tehnoloogiat kasutama,» lisas Raidla. «Kümme aastat tagasi ei olnud arvuti ja mobiiltelefon nii elementaarne kui täna.»
Suurimaks töövõiduks peab peatoimetaja seda, et Elukirjale on intervjuusid andnud kõik Eesti presidendid – Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves – ning lisaks Soome president Tarja Halonen.