Mida teie arvate: kas laps tahab vaid raha või tähelepanu?

Maire Aunaste Foto: Ülo Josing / ERR

Seekordne «Mida teie arvate?» keskendus vanemate ja laste suhetele, kus ajapuudust püütakse hüvitada raha ja asjadega. Kas vanemad tegelevadki ainult raha teenimise ja lapsed vanematelt raha välja pressimisega?

Ekspertide toolidel olid end sisse seadnud saatejuht Urmas Vaino, kes Aunaste sõnul on võtnud nõuks end surnuks töötada, ning juba vanad tuttavad - etiketiõppejõud Maaja Kallast, nõustaja Ülli Kukumägi, kulturist Ott Kiivikas ja luuletaja Jürgen Rooste.

Ott Kiivikas pidi kohe alustuseks nentima, et kahjuks jääb temal küll lapsele liiga vähe aega.

Ülli Kukumägi seevastu on aastatega selgeks saanud, et töötegemisele tuleb piir tõmmata, sest muidu ei jää elamiseks aega.

Urmas Vaino paiskab õhku enda sõnul banaalse väite, et aeg on võrdne rahaga - korraga peab olema nii aega kui raha.

Jürgen Rooste: Raha on kuradist! Inimene peaks elus pühenduma oma ülesandele, mis ei ole kuidagi rahaga seotud.

Maaja Kallast: Suhted on omad ja raha on võõras.

Esimene videoklipp viib koosolekult  keset tööpäeva minema pereisa, kes närviliselt läbi linna koju kihutab - seda tütre helistamise peale, kes ütles, et tema kass on surnud. Kodus tervitab teda aga näuguv kiisu. Tütre sooviks oli vaid isa iga hinna eest koju saada, tema tähelepanu püüda...

Mida lapsed tähelepanu pälvimiseks teha võivad?

Hiigelsuures klassis õppinud Aunaste meenutab, kuidas koolis õpetajad teda kunagi ei küsinud, mis sundis teda tegema kõike, et teda tähele pandaks. Nõnda jättiski ta järjest õppimata, kuni ta lõpuks üheksandas klassis istuma jäeti.

Maaja: Tänapäeva lapsevanemad ei pane paika nn laste kasvatamise aega, samas on meil vaja aega ka vaimseks taastumiseks.

Tsitaadikuninganna proua Kallast veel: Kaks asja, mida naine ei tohi kunagi kaotada - mõistus ja talje.

Maire: Meie lapsed näevad päevast päeva seda, et kui sul raha ei ole, siis sa ei saavuta mitte midagi.

Teises videoklipis oodatakse külla õpetajat. Perepoeg mängib arvutimängu, kui ema teda välja muru niitma ajab. Poja esimene küsimus on: kui palju? Ning lõpuks kauplebki ta emalt viis sotti välja, topelt, sest muru on pikem kui tavaliselt. 

Õpetaja toob halbu uudiseid, kurtes, et poiss on koolis ülekäte läinud, käitub halvasti ja laseb teistel raha eest kirjandeid kirjutada. Poiss on koguni õpetajale viissada krooni kotti pistnud, et see talle matemaatikas viie paneks... 

Ott: Mina ei kujuta küll ette, et vanemad peaks lastele koduste tööde ja hinnete eest raha hakkama andma.

Jürgen: Pigem võiks teha karistusaktsiooni - kui laps midagi halvasti teeb, siis jääb mingist rahast ilma. 

Ülli: Kõik algab vanematest, me ise kujundame laste näo. Vanematel on lihtsam mingi nänn osta, sest lapsega rääkimine nõuab pingutust.

Maaja: Te unustate ära oma lapse huumorimeele. Lapsed panevad ikka pedagooge ja puhvetipidajaid proovile. 

Urmas: Hinnete eest maksmine ei ole tegelikult halb idee. Nagunii on vaja taskuraha anda, sest see õpetab inimest samamoodi kui koolitund.  Kui lapsepõlves raha on olnud, siis õpib seda ka paremini planeerima. 

Kolmandas klipis satub poeg pruudiga linna peal olles rahahätta. Vihane poiss helistab isale ja küsib, miks see arvele raha ei ole kandnud. Meil oli ju kokkulepe, et sa 15. kuupäevaks kannad - karjub poiss isa peale. 

Kuidas lastele üldse taskuraha jagada?

Urmas: Meil on (tütardel) kuus kindel summa, millega tuleb hakkama saada. Taskuraha on vanemate otsustada.

Ülli: Kui raha on laialt käes, siis käivad lapsed end maandamas mujal. Lapsi on vaja usaldada ja võtta võrdväärsena, siis saab nendega ka asju arutada.

Jürgen: Kaheksasel piisab nädalas kahekümneviiekast. Kui kodused asjad tehtud, siis võib multikaid vaadata.

Maire: Kas lastele antav raha täidab tühimiku?

Maaja: Sellega teeb vanem lapsele karuteene. Laps ei õpi raha kasutama. Laps peab teadma, et peres on söögiraha ja kui see raha otsa saab, siis tuleb nälgida.

Jürgen: Raha on prügi ja praht!

Urmas: Ei ole nõus! Raha on vajalik.

Maaja: Raha peab olema, kuid see ei tohi olla kõige olulisem.

Mida teie arvate, kuidas oleks perekonnas õige rahaga ümber käia?