/nginx/o/2009/10/14/250731t1h5f6d.jpg)
Naised nutavad keskmiselt 64 korda aasta jooksul, mehed aga vaid kuni 17 korda, selgus Saksamaal korraldatud uuringust.
Naised nutavad meestest neli korda enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hulgas on liikvel erinevaid teooriad, miks tunded inimesi nutma panevad ja mis meid üldse nutma ajab.
Saksa silmaarstid väidavad, et rõõmu-, kurbuse- ja vihapisarad on elu jooksul õpitavad, kirjutab Ärzte Zeitung. Seda eelkõige põhjusel, et pisikesed lapsed nutavad üsna ühtemoodi, kuid aastatega erinevused üha suurenevad.
Kuni 13. eluaastani nutavad tüdrukud ja poisid enam-vähem ühepalju, hiljem muutub pilt kardinaalselt. Keskmine mees nutab kuni 17 korda aastas, naised aga juba 30 kuni 64 korda.
Mees laseb pisaratel voolata kaks kuni neli minutit, naised nutavad järjest vähemalt kuus minutit. 65 protsendil naistest läheb nutt lõpuks üle nuuksumiseks, meestel esineb nuuksumist vaid kuuel protsendil.
Naiste nutt tundub pikemana, on dramaatilisem ja südantlõhestavam, iseloomustab dr Elisabeth Messmer Müncheni ülikooli silmakliinikust.
Ka nutu põhjused on erinevad. Naised nutavad tõeliselt siis, kui nad on hädas või silmitsi raskete konfliktidega, kuid ka siis, kui nad möödunud aegu meenutavad. Meestel muudab kõige sagedamini silma vesiseks kaastunne või suhte purunemine.
Vaatamata kõigele jäävad emotsionaalsed pisarad endiselt saladuseks, mida on teadlaste poolt veel vähe uuritud. Nutmist on uuritud küll, kuid pigem üldiselt ja mittesüsteemselt.
Sageli arvatakse, et nutmine puhastab ja teeb head, kuid uuringud näitavad, et pärast nutmist ei lähe inimestel sugugi paremini. Lihtsalt nutu põhjus võib juba möödas olla.
Ka väide, et pisarad kehast mürgiseid aineid välja uhuvad, ei pea paika, sest silmavee kogused on imepisikesed.
Nutmine ei aita vastupidiselt levinud arvamusele ka lõdvestuda, sest nutmise ajal on inimene füüsiliselt üleni pinges.
Pisaraid saab aga ka manipuleerimise eesmärgil esile kutsuda. Tõenäoliselt kasutavad naised seda võimalust sagedamini kui mehed, kuid tegelikult pole ka seda veel teaduslikult tõestatud.
Rasedate sagedases nutmises võivad tõepoolest süüdi olla hormoonid, täpsemini prolaktiin. Kuid samas ei nuta inimesed, kelle organismis rohkem prolaktiini leidub, sugugi rohkem või vähem kui teised. Emotsioonidega seotud pisaraid ei mõjuta ka naishormoon östrogeen.
Doktor Messmer lükkab ümber ka levinud arvamuse, et inimene nutab üksi, et mitte tähelepanu äratada. Nutmine on tegelikult väga mõjus suhtlusvahend, see meelitab ligi abilisi ja trööstijaid ning seetõttu nutavad inimesed rohkem teistega koos olles.
Samas, ühe uuringu kohaselt meeldib paljudele siiski vaikses kambrikeses pisaraid poetada kui väga avalikus kohas.
Inimeste jagamine nutjateks ja mittenutjateks on samuti pisut meelevaldne, arvavad spetsialistid. Nutjaid peetakse sageli sentimentaalseteks, hüsteerilisteks või manipuleerivateks, mittenutjaid aga väga distsiplineerituteks ning ka külmadeks, kuigi see nii ei pruugi olla.
Kokkuvõtteks oskavad teadlased öelda vaid seda, kuidas inimene nutab, kuid segaseks jääb ikkagi küsimus - miks?
Kui tihti sina pisaraid valad ja miks?