USAs on maadeavastajat Christoph Kolumbust hakatud pidama mitte kangelaseks vaid kurjategijaks.
USAs on Christoph Kolumbusest saanud kurjategija
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. oktoober 2009, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudes paikades ei peeta enam 12.oktoobril Kolumbuse päeva, kirjutab Helsingin Sanomat.
USA ajalooõpikutes leiduv materjal Kolumbuse kohta ulatub ühest äärmusest teise. Kuid üha enam nähakse seda ajaloolist tegelast mitte kui suurt maadeavastajat, vaid kui Ameerika põlisrahvastele kannatuse toojat.
Nii näiteks on paljudes koolides hakatud Kolumbuse üle «kohut mõistma». Üks selline näidiskohus Kolumbuse üle toimus ka Pittsburghis asuva koolis neljandas klassis. Seal mängiti maha näidend, kus Kolumbust süüdistati röövretkedes ja Hispaania kuningakoja ärakasutamises oma ahnete eesmärkide saavutamiseks.
Lapsed tunnistasid Kolumbuse süüdi ning määrasid talle eluaegse vangistuse.
«Lapsed tõdesid, et see mees tegi palju paha,» selgitas õpetaja Laurie Crawford.
Kolumbust käitlevaid õppematerjale uurinud ajaloolane Donna Sabis-Burns tegi selle põhjalt uurimistöö. Suur osa õpikutest oli ajast maas, seal oli Ameerika mandri põliselanike kohta tihtipeale väär informatsioon, millest kumas läbi halvustamine.
Kolumbuse päev ei ole üle kogu USA vaba päev, vaid seda tähistatakse vaid osades paikades. Näiteks Miamis, Dallases, Los Angelese ja Seattle`i oli eile tavaline koolipäev. Kuid New Yorgis, Washingtonis ja Chicagos tähistati Kolumbuse päeva ja õppeasutused olid suletud.
Christoph Kolumbus (1451 – 1506) oli Genovast pärit meresõitja. Püüdes läände purjetades leida uut teed Indiasse, lahkus ta 1492. aastal Hispaaniast ja jõudis üle Atlandi ühele Bahama saartest. Ise arvas olevat jõudnud Indiasse. Hiljem sooritas veel teise (1493 – 1496), kolmanda (1498 – 1500) ja neljanda reisi (1502 – 1504). Avastas enamiku Antillidest. Et viikingite varasemat jõudmist Põhja-Ameerika kirderannikule ei teatud, on Kolumbust kui suurte geograafiliste avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks.