Kui rootslanna Camillal kuueteist aasta eest kaksikud sündisid, oli tegu kahe plikatirtsuga. Praeguseks kasvab kahe tüdruku asemel peres üks poiss ja üks tüdruk.
Kaksikõdedest said õde ja vend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui üks tütardest viie aastaseks sai, ütles ta emale: ma pole tegelikult tüdruk, vaid poiss. Sellest hetkest peale on ema Camilla püüdnud mõista ja toetada oma last, kuid ka võidelnud ümbritseva maailma eelarvamustega, kirjutab Aftonbladet.
Täna on kaksikud kaks täiesti tavalist teismelist: üks pikkade blondide juustega tüdruk ja teine lühikese soenguga poiss.
Camilla meenutab, et alguses polnud sugugi kerge oma lapsest aru saada. Tõepoolest, ta oli juba väiksena väga elav, rohkem selline «poisstüdruk», kuid erilist tähelepanu ema sellele ei pööranud.
Kuni selle päevani, mil tüdruk end ise poisiks nimetas.
Ma lihtsalt vaatasin oma viieaastase otsa ja kinnitasin, et loomulikult oled sa tüdruk ja ka tüdrukud võivad olla poisilikud, meenutab ema rohkem kui kümne aasta tagust aega. Kuid lapse vastus oli väga kategooriline: «Ema, ma OLEN poiss».
Tasapisi hakkas Camillale kohale jõudma, et tal tegelikult oligi poeg - kes küll tüdruku kehas kasvas. Ta hakkas selle kohta infot otsima, nii veebist, raamatutest kui ekspertidelt.
Kahjuks on infot väga vähe, ka lasteaiast ei saanud me mingit tuge ning mu last koheldi ikka tüdrukuna, mäletab ema algusaega.
Ka algkoolis ei läinud asjad paremaks. Kuigi Alex (nii on lapse nimi praegu) tahtis rohkem poiste moodi olla, pandi ta ikka tüdrukute juurde, teda kiusati ja narriti.
Ei kool, õpetajad ega klassikaaslased suutnud omaks võtta, et see tüdruk on tegelikult poiss. Alex oli pidevalt kurb ning ei tahtnud enam kooli minna, kuid oma identiteedile jäi ta kindlaks.
Oma kümnendal sünnipäeval kutsus Alex terve pere kokku ja teatas, et nii need asjad enam edasi minna ei saa ning palus end edaspidi Alexiks nimetada. Ta olevat tollal ka öelnud, et kui ta ei saa olla tema ise, siis võib ta sama hästi surnud olla.
Ema Camilla jaoks loksusid asjad lõplikult paika, kuid ümbruskonnaga nii lihtsalt ei läinud.
Togimine ja mõnitamine jätkus ka keskastmes, kuigi Camilla püüdis rääkida nii õpetajate kui lapsevanematega.
Gümnaasiumiikka jõudnud Alex käib nüüd teises koolis, mis on ema sõnul fantastiline. Last respekteeritakse ning ta ei pea näiteks tüdrukutega koos kehalise kasvatuse tundi minema.
Alexi juhtumi on uurida võtnud Lundi seksuoloogid, et järgnevate aastate tegevuskava paika panna.
Tasapisi hakkab Alex saama hormoonravi, mis tema naiseks arenemist pidurdab. Seejärel tuleb hakata tõstma meeshormooni testosterooni taset ning 18 aasta vanuselt saab Alex lõpuks läbi teha soovahetusoperatsiooni.
Alexi pere on esitatud ka ajalehe Aftonbladet korraldatavale Rootsi kangelaste konkursile, mis tunnustab tavalisest erinevaid ja erilisemaid inimesi.