Toto Cutugno tuleb Eestisse!

Toto Cutugno Foto: Elu24

14. novembril Tallinna Linnahallis esineb itaalia maestro Toto Cutugno.

Toto Cutugno sündis ja kasvas üles Toscanas. Tema pärisnimi on Salvatore. Toto on hüüdnimi, mis pärineb lapsepõlvest – nii nimetas tulevast Maestrot ema.

Oma esimese laulu kirjutas Toto 14-aastasena, mille nimi oli «La strada dell’amore» ning mis oli pühendatud tema esimesele armastusele. 13-aastasena osaleb Toto akordionimängijate konkursil ning juba vanuses 19 alustab oma muusikalist karjääri jazzmuusiku Guido Manzuardi grupis, otsustades lõplikult pühendada oma elu loomingule.

Hiljem lõi tulevane maestro enda bändi «Toto ja Tati», kuhu kuulusid tema noorem vend ning kolm sõpra. Sellises koosseisus bänd sõitis läbi terve Itaalia, kuid erilist kuulsust nad ei pälvinud. Ebaõnne põhjuseks nimetas artist isikliku stiili puudumist.

Aastal 1974 tutvub Toto tol ajal kuulsa lauludekirjutaja Vito Pallaviciniga. Siis algabki nende koostöö. Esimeseks ühiseks tööks sai laul «India suvi», mis tõstis Toto hetkeliselt populaarsuse tippu, saades esimese koha prantsuse ning hiljem ka ameerika edetabelis.

Seejärel kirjutab Toto teise loo «Et si tu n’existais pas» ning kordab oma vapustavat  edu. Toto teeb koostööd hiljem ka Mireille Mathieu-, Claude François-, Johnny Holiday- ning Michel Sardou’ga. Ka orkestrite juhendajad Paul Mariat, James Last ja Frank Pourcel võtavad enda repertuaari maestro meloodiad.

Jätkates kirjutamist teistele, otsustab Toto katsetada end ka lauljana. Muutes bändi nime «Toto ja Tati», millest sai «Albatros», saadab ta osalusavalduse San Remo 76’ festivalile lauluga «Volo AZ-504»  ning saavutab seal kolmanda koha. Mõne nädala jooksul Prantsusmaal ületab selle laulu müügitiraaž 8 miljonit eksemplari.

1977-ndal aastal osleb «Albatros» taas San Remo festivalil lauluga «Gran premio», mis toob talle viienda koha. Toto on meeleheitel. Aasta 77 toob talle palju ebaõnne: bändist lahkub tema sõber, Toto tülitseb Pallaviciniga ning ise loobub bändist. Kuid isegi peale koostöö katkestamist «Albatrosiga» jätkab Toto ikka kirjutamist.

Juhus aitab maestrol taas naaseda lavale: ta saadab osalusavalduse  telesaatesse «Scommettiamo che…» , kus saatejuht nõuab, et Toto esitaks ise laulu «Donna, donna mia». Inspireerituna sõidab Toto San Remo festivalile lauluga «Solo noi» ning lõpuks ometi võidab. Sel korral kuulub edu tervilikult talle: nii autorile, kui ka esitajale. 

Mõni nädal hiljem võidab Toto kergemuusika festivalil Tokios lauluga «Francesca non sa». 1981. aastal tuleb välja album «La mia musica». Plaat ilmub inglise, hispaania ja prantsuse keeles.

1983. aastal ilmub Totol sooloplaat «L’italiano», mis saab hetkega «kuldseks». Kõige edukamaks saab artisti jaoks 1990ndad. Tol aastal esindas ta Itaaliat Eurovisiooni konkursil lauluga «Insieme... 1992», mis oli pühendatud tulevasele Euroopa ühendusele. See toob talle võidu.

Toto jätkas esinemist festivalidel ning sõitis esinemistega mööda maailma, kogudes täissaale. 1993. aastal kadus Toto järsku vaateväljast, et naaseda kolme aasta pärast ning edukalt esineda San Remo festivalil.

Toto on parandamatu romantik. 1967nda aasta suvel tutvus maestro Carlaga, kellest sai tema armastatud abikaasa. Maestro tahtis alati saada vähemalt nelja last, ta oli tohutult rõõmus, kui abikaasa teatas oma soovist kinkida talle kaksikud. Kahjuks, keelasid arstid Carlal sünnitamise, nähes ette raskeid tagajärgi.

Toto  ei armasta avalikke üritusi ning ägedaid pidusid. Ta väldib pikki intervjuusid, suheldes pressiga minimaalselt. Artist arvab, et kogu tema elu on näidatud lauludes.

Kogu enda elust räägib Toto oma Tallinna austajatele 14. novembril Tallinna Linnahallis.