Telemees, kes televiisorit ei vaata

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu buss viib Jüri Muttika kohtadesse, kus sünnivad «Ringvaate» reportaažid.
Rahvusringhäälingu buss viib Jüri Muttika kohtadesse, kus sünnivad «Ringvaate» reportaažid. Foto: Mihkel Maripuu

«Ringvaate» reporter, ajakirjanik ja filmitudeng Jüri Muttika paneb imeks, et tema tegemisi alles nüüd märgatakse. «See näitab, mis inimestele tegelikult loeb – vaadataksegi ainult telekat,» tõdeb ta.




31-aastane sorava jutu ja avara ilmavaatega Muttika teenib leiba nii «Ringvaate» reporteri, Ekspressi ajakirjaniku kui ka Kuku raadio saatejuhina, kuid tema tegelik kirg on filmikunst.



«Kui mulle pakuti «Ringvaate» reporteri kohta, ei mõelnud ma sekundikski, kas see vastu võtta või mitte,» tunnistab ta. «Sest see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehes töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.»



Tele- ja raadiorežiid õppinud Muttika on nüüdseks raadiotööd teinud juba kümme aastat.



Esimese erialase tööotsa sai ta tänu Mart Pukile, kes otsis äsja avatud Uudisteraadio jaoks helirežissööre. «Otse-eeter oli meiesuguste noorte kuttide jaoks, nagu oleksid lennukipiloot,» meenutab Muttika toonast vaimustust. Kahjuks läks see raadio peagi pankrotti.



Nii tuli leida uus töö ja Muttika teed ristusid Kuku raadio juhi Harri Tiidoga, kes palus noormehel kasseti peale uudiseid lugeda. «Kuulas ära ja ütles, et nojah, selline pohhuist on eetris, aga tekstist saab aru,» muigab Muttika.



Nii sai temast uudistetoimetaja. Sellest kujunes elustiil, mitte päevatöö. «Ärkasin vahel öösiti üles ja panin teleka kohe CNNi peale, et näha, kas midagi on juhtunud,» meenutab ta.



Peagi sai noormees kõne Tiina Kaalepilt, kes kutsus ta tööle Eesti Ekspressi. «Ütles, et aitab küll, tule tee nüüd päris ajakirjandust ka,» meenutab Muttika. Kuid tõsist uurivat ajakirjandust ta vaid režissööriharidusega võimeline tegema polnud ning nii tuli minna Tartusse ajakirjanduse magistrikraadi omandama.



«Käisin seal kolm aastat, õppisin väga palju, aga ei kogunud piisavalt palju punkte, sest kui oli valida, kas kirjutada essee või artikkel, valisin ikka päevatöö,» tunnistab ta.



Siis aga avas Eestis uksed Balti Filmi- ja Meediakool ja Muttika saadeti sinna lugu tegema. Vana arm lõi sellega taas lõkkele. «Mõistsin, et aitab küll, tuleb teha ikka seda, mida alati tahtnud olen, ja läksin filmikooli,» räägib ta.



Vaid filmikunstile ei ole ta saanud aga siiani pühenduda, sest sel suvel tehti talle pakkumine hakata «Ringvaate» reporteriks. Viimati puutus Muttika telesaate tegemisega kokku kaheksa aastat tagasi, mil oli Kanal 2s saate «Üle mõistuse» juht. ETVsse üleminek oli lihtne, sest Muttika tunneb nii Anu Välbat kui ka Marko Reikopit juba kooliajast.



Praeguseks kuu aega reporteriametit pidanud Muttika vaatab küll vahel end telekast, et vigu analüüsida, ent vaba aega ta televiisori vaatamise või internetis surfamise peale ei raiska.



«See, mida televisioon pakub, ei vasta minu ootustele,» tõdeb ta. «Kui on vaba aeg, siis olen iseenda või oma perekonnaga. Vaba aega ei peaks laristama, sest eluke on ikka väga lühike.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles