Täna 65. sünnipäeva tähistav Tallinna Linnateatri näitleja Andres Ots ütleb, et pidu jääb ära. See pole ju juubel, väidab ta.
Andres Ots: sünnipäevata poleks mind olemas
See on ju «juudi juubel», nagu öeldakse, muheleb Andres Ots mõnusasti. Pidulik õnnitlemistseremoonia jääb ära isegi vaatamata sellele, et mees pole neil päevil etendustega seotud. Pidutsemise asemel teeb Ots – nagu tal sünnipäeva puhul kombeks – hoopis väikese ringi lähedaste haudu pidi.
«Ja mõtlen siis natukene elu üle,» sõnab ta vaikselt. Ja kuigi «autoriteedid» kinnitavad enamasti, et sünnipäev ei tähenda neile suurt midagi, julgeb Ots tunnistada, et temale on see tõeliselt oluline päev. Kui seda poleks, poleks teda ju olemas!
Ots meenutab, et kui sai viiskümmend, võis sünnipäeva tähistamist suisa ürituseks nimetada, ja kui saabus kuuskümmend, oli kräu. Pärast «Pühapäeva» etendust kogunes lähem linnateatri seltskond, lisaks sõbrad ja õpilased lavakunstikoolist, kaminasaali pidutsema. Pärast seda aga põrutas ta koos tütre ja abikaasaga Pariisi. «Tegelikult oli see idee Aarne Üksküla pealt maha viksitud,» naerab näitleja.
Kingitusena teeb Otsale suurimat heameelt mõni väärt raamat. «Mõne aasta eest kingiti üks jõle paks raamat, mille pealkiri on «Hull seente järele» – sõbrad teavad ju mu seenelembust. Seal on arutu hulk igasugu retsepte sees, mida ma ei kasuta. Ajan isiklike oskustega läbi,» tunnistab Ots lõbusalt.
Mis oleks aga parim kink tänavu? «Päikest tahaks. Ja tervist. Eks tööd tahaks ka, aga tööga on nagu on. Esialgu ei saa ses osas kurta – tänavu on mul veel teatritöö olemas, aga seda jagub ka muusikaakadeemia lavakunstikoolis,» on Ots õnnelik.
45
4. oktoober – Aavo Kokk, ajakirjanik
50
5. oktoober – Oleg Sõnajalg, laulja ja ärimees
60
8. oktoober – Andres Tolts,
maalikunstnik