Kärbe võib jätta Eesti Eurovisioonita
2. oktoober 2009, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusringhäälingu eelarvekärbe ähvardab programmimuutustega, sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistlusest loobumisega.
ERR peab kulusid kokku tõmbama seitse protsenti ehk ligi 28 miljonit krooni.
«Eurovisioonil osalemine on praegu väga tõsise arutluse all,» ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. «Meil on hästi palju ja keerulisi valikuid, kuidas see 28 miljonit alla neelata või ära seedida. Igale põlvepikkusele poisikesele meenub esimesena Eurovisoon, sellest ei saa üle ega ümber. Isiklikult ma arvan, et Eurovisiooni ärajäämine on üks kõige lihtsamini tehtav otsus.»
Allikmaa möönis, et televaatajate huvi Eurovisiooni vastu on väga suur, mida tõestab kogu aeg kasvanud vaatajate arv. «Aga teiselt poolt, kui üks aasta Eurovisiooni jääb vahele, ei juhtu mitte midagi. Majanduslanguse ajal tuleb millestki loobuda ja Eurovisioonist loobumine on kõige ohutum, valutum ja programmi sisu kõige vähem kahjustav.»
Allikmaa sõnul võib loobuda ka jupikaupa, näiteks korraldatakse lauluvõistlus «Eesti laul», aga sellega ei minda Norra võistlusele. Tänavune «Eesti laulu» konkurss ja Eurovisioonil osalemine läks maksma 3,5 miljoni krooni. Tipphetkedel on Eurovisiooni vaadanud 450 000 inimest.
Heidy Purga, Raadio 2 peatoimetaja ning Eurovisiooni projektijuht, ütles, et Eurovisiooni küsimust pole veel arutatud. «Usun, et kärpekavade arutlus algab neil päevil,» lausus Purga.
On saateid, mida kärpekavad ei puuduta. «Kindlasti tahame säilitada uudiste-, ühiskonnaelu- ja lastesaated. Koht, kus tuleb hakata valikuid tegema, on meelelahutus ning selle alla käib ka sport,» valgustas Allikmaa ERRi programmipoliitikat.
«Tuleval aastal on tähtsaid rahvusvahelisi suurvõistlusi, näiteks olümpia ja jalgpalli MM, kust me kindlasti ülekandeid teeme. Sellest me ei tagane,» lubas Allikmaa. «Iseküsimus, kas võtta täiendavalt sisse suurvõistluste ülekandeid või mitte. Siin tuleb aru pidada, sest me ei suuda teha kõike, mida oleme senini teinud.»
Allikmaa ütles, et võimalike programmimuudatuste selgumiseni läheb veel aega. «Ehkki kärbe ei tulnud üllatusena, ei ole me tahtnud ajas ette rutata ega hakata musti stsenaariume valmis kirjutama. Plaani B pole meil tagavaraks olnud.»
ERR peab eelarvekärbete tõttu ilmselt töötajate palka alandama
Kui viimaste aastate palgaralli ajal Eesti Rahvusringhäälingu töötajate töötasu enamasti ei tõusnud ega langenud, terendab ka neil nüüd uue eelarve valguses ees palgakärbe.
«Ma ei väida täna kindlalt, et palgakärbe tuleb, aga see on üks võimalikke valikuid,» nentis eile ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
«Tegelikult oleme oma töötasu fondi suurust juba päris palju vähendanud,» ütles Allikmaa. «Sel ajal, kui teised kõik tõstsid palku, siis ERRis teadupärast palk ei tõusnud. Me tegelesime kahe organisatsiooni (Eesti Raadio ja ETV) ühinemise tõttu hoopis inimeste koondamisega.»
Allikmaa nentis, et üksikuid palgatõuse on siiski ka ERRis olnud, näiteks nende inimeste puhul, kes on pidanud tegema koondatud kolleegide tööd. «Nendele, kes on viimastel aastatel nautinud 20-protsendilist palgatõusu, on muidugi lihtsam teha näiteks kümneprotsendilist palgakärbet,» lisas ta.
ERRi töötajail on siiski veel lootust, neid võib palgakärpest päästa digitelevisioon. Analooglevi lõpetamine aitab 28 miljoni krooni suurust eelarvekärbet natuke hõlpsamini alla neelata, kinnitas Allikmaa. «Poole aasta pärast lõpeb analoogtelesignaali edastamine ja seetõttu jääb kärbe väiksemaks, võib-olla 20 miljonit.» (PM)