/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2008/04/23/35185t1h80b4.jpg)
Kolmapäeval teatas kultuuriministeerium, et teiste eelarveliste asutuste hulgas ootab Eesti Rahvusringhäälingut 28 miljoni krooni suurune eelarvekärbe.
Margus Allikmaa: Eurovisiooni võit oleks õnnetus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on raskustes peaaegu kogu Euroopa ringhäälingud, nii et Norra Eurovisiooni võitja ja 2011. aasta korraldajamaa seisab tõsiste finantsvalikute ees.
«Eurovisiooni korraldamine ei ole enam mingisugune võit, vaid päris suur õnnetus, kui see kellelegi peaks kaela langema,» arvas Allikmaa. «Eelmisel nädalal Bulgaarias Euroopa ringhäälingute liidu finantsassamblees selgus, et täna on majanduslikult stabiilsed vaid mõned üksikud ringhäälinguorganisatsioonid, kes on 100 protsenti loamaksu peal.»
«Loamaks on enamasti parlamendi otsustega fikseeritud päris pikaks ajaks, 3-5 aastaks. Aga kõik, kes elatavad end reklaamimüügist või riigieelarvest - ja neid on Euroopas enamus - on sunnitud oma eelarveid tõsiselt kokku tõmbama.»
Loamaks iseenesest on väga hea idee, arvas Allikmaa. Samas kahtles ta selle rakendatavuse kohta Eestis.
«Seda on ju varemgi arutatud. Aga kuna tegemist oleks uue ja täiendava maksuga, siis tänaste arusaamade juures jääb uue maksu sisseviimise idee suhteliselt eos pidama,» rääkis Allikmaa oma kogemustest. «Samas ei saa öelda, et loamaks oleks mingi täielik garantii. Kuuldavasti Soomes plaanitakse lähiaastatel loamaksu süsteemi muuta ja tänu sellele kaotab YLE rahas päris palju.»
Palgad võivad langeda
Allikmaa rääkis, et ehkki ERRi töötajate palk on möödunud aastate palgatõusuralli taustal pigem külmutatud, võib uue eelarve valguses oodata palga vähenemist: «Ma ei väida täna kindlalt, et palgakärbe tuleb, aga see on üks võimalikke valikuid.»
«Tegelikult oleme me oma töötasu fondi suurust juba päris palju vähendanud,» ütles Allikmaa. «Sel ajal, kui teised kõik tõstsid palku, siis ERRis teadupärast palk ei tõusnud. Me tegelesime kahe organisatsiooni (Eesti Raadio ja ETV) ühinemise tõttu hoopis inimeste koondamisega.»
«2007. aastal olid keskmised palgatõusud 15-20 protsendi ringis, vaid ERRis palgad ei kerkinud,» jätkas Allikmaa. «Üksikuid palgatõuse on olnud, näiteks nende inimeste puhul, kes on pidanud tegema koondatud kolleegide tööd. Nii et nendel, kes on viimastel aastatel nautinud 20-protsendilisi palgatõuse, on muidugi lihtsam teha näiteks 10-protsendilist palgakärbet.»