Eesti Rahvusringhäälingu eelarvekärbe ähvardab programmimuutustega, sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistlusest loobumisega.
Eelarvekärbe jätab Eesti Eurovisioonita?
ERR peab kulusid kokku tõmbama 7% ehk ligi 28 miljonit krooni. ERR juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tähendab see programmimuutusi ja võimalikku töötajate palkade kärpimist.
«Eurovisioonil osalemine on praegu väga tõsise arutluse all,» ütles Allikmaa. «Meil on hästi palju ja keerulisi valikuid, kuidas see 28 miljonit alla neelata või ära seedida. Igale põlvepikku poisikesele meenub esimesena Eurovisoon, sellest ei saa üle ega ümber. Isiklikult ma arvan, et Eurovisiooni ärajäämine on üks kõige lihtsamini tehtav otsus.»
«Ma saan aru, et televaatajate huvi Eurovisiooni vastu on väga suur, seda on näidanud kogu aeg kasvanud vaatajanumbrid,» jätkas Allikmaa. «Aga teiselt poolt, kui üks aasta Eurovisiooni jääb vahele, ei juhtu mitte midagi. Majanduslanguse ajal tuleb millestki loobuda ja Eurovisioonist loobumine on kõige ohutum, valutum ja programmi sisu kõige vähem kahjustav.»
Allikmaa sõnul võib loobuda ka jupikaupa, näiteks korraldatakse lauluvõistlus Eesti Laul, aga sellega ei minda Norra võistlusele. 2009. aasta Eesti Laulu konkurss ja Eurovisioonil osalemine läks maksma 3,5 miljoni krooni. Tipphetkedel on Eurovisiooni vaadanud 450 000 inimest.
Heidy Purga, Raadio 2 peatoimetaja ning Eurovisoni projektijuht ütles, et Eurovisooni küsimust pole veel arutatud. «Aga usun, et kärpekavade arutlus algab neil päevil. Nende asjadega on kiire, eriti mis puudutab Eesti laulu ja Eurovisiooni,» lausus Purga.
«Kindlasti tahame säilitada uudiste-, ühiskonnaelu- ja lastesaated. Koht, kus tuleb hakata valikuid tegema, on meelelahutus ning selle alla käib ka sport,» valgustas Allikmaa ERRi programmipoliitikat.
«Tuleval aastal on tähtsaid rahvusvahelisi suurvõistlusi, näiteks olümpia ja jalgpalli MM, kust me kindlasti ülekandeid teeme. Sellest me ei tagane,» rääkis Allikmaa spordiprogrammist. «iseküsimus, kas võtta täiendavalt sisse suurvõistluste ülekandeid või mitte. Siin tuleb aru pidada, sest me ei suuda teha kõike, mida oleme senini teinud.»
Allikmaa ütles, et võimalike programmimuudatuste selgumiseni läheb veel aega: «Lõplikke otsuseid kärpeplaanide kohta pole kindlasti oodata lähemate nädalate jooksul, see on kuu pikkune protsess. Ehkki kärpenumbrid ei tulnud üllatusena, ei ole me tahtnud ajas ette rutata ja hakata väga musti stsenaariume enda jaoks valmis kirjutama. Plaani B pole meil tagavaraks olnud, aga see on väga kiirelt tehtav.»