/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2009/09/30/243208t1h86ca.jpg)
Ameerika Filmiakadeemia iga-aastasel parima filmi konkursil kandideerib parima võõrkeelse filmi kategooria preemiale Asko Kase linateos «Detsembrikuumus».
«Detsembrikuumus» püüab Oscarit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on hea tunne,» ütles «Detsembrikuumuse» produtsent Artur Talvik. «Film on minu arust asja vääriline: kvaliteetselt tehtud, lugu jookseb. On eepikat ja väheke teistsugust lähenemist ka. «Detsembrikuumus» pole päris Hollywoodi action, tulistatakse tõetruult ja plahvatused ei ole üle pingutatud.»
Kõikidest võõrkeelse filmi auhinnale kandideerivatest linateostest valib žürii neli nominenti, mille hulgast selgub Oscari laureaat. Ka nominentide hulka pääsemist peetakse filmimaailmas tubliks saavutuseks.
Tegijad kõigeks valmis
«Ma olen realist, arvan, et selle nelja sisse veel ei mahu,» hindas Talvik filmi šansse. «Aga igasugu asju juhtub ja kõigeks peab valmis olema. Südamerabandust ma ei saa, kui võidu-uudist kuulen.»
Talviku sõnul esitab «Detsembrikuumuse» kandidatuuri komisjon, kuhu kuuluvad Jüri Sillart, Lauri Kaare, Tristan Priimägi, Kristiina Davidjants ja Kris Taska.
«Auhinna andmisel arvestatakse filme, mis on kinos olnud 1. oktoobrist eelmisel aastal kuni 30. septembrini jooksval aastal. Film peab kinos jooksma vähemalt kaks nädalat. Neil tingimustel on võimalik kandideerida. Reglement on päris karm,» nentis Talvik.
«Sinna tuleb ju kari filme ja akadeemia peab neid valikuliselt vaatama,» kirjeldas Talvik žürii tööd. «Filmid jaotatakse esimeses voorus vaatajate vahel ära ja need annavad oma hinnangu. Iga akadeemia liige ei vaata ju 100–150 filmi, mida igas kategoorias esitatakse. Nominendid vaadatakse küll kõik läbi.»
«Meil on seekord võib-olla väike omainimese eelis: «Detsembrikuumuse» helirežissöör Solange S. Schwalbe (tuntud ka kui Solange of Hollywood) on ühtlasi filmiakadeemia liige ja osaleb filmide valimisel. Kui saadad filmi kuhugi «musta auku» ja mingit lobby sellele ei tehta, on üsna kahtlane, kas see kuhugi jõuabki,» selgitas Talvik.
«Aga meil on nn oma mees Havannas, kelle kaudu on ehk võimalik veidi lobistada. Eks see nii käibki, et kuskil kohvilauas soovitatakse teistele otsustajatele: vaata seda filmi ka,» lisas ta.
Parima võõrkeelse filmi kandidaatide vastuvõtt lõpeb täna. Žürii avaldab nominendid
2. veebruaril 2010 ning kuldmehikesi jagatakse 7. märtsil.
Eesti kallimaid filme
«Detsembrikuumus» põhineb 1924. aasta sündmustel Eestis ning on üks kallimaid siin toodetud mängufilme, mis kogus kinolevis 55 984 vaatajat. Filmi rahastamisel kandis suurt rolli Eesti riik, aitasid ka toetajad.
Eesti Vabariigi 90 aasta juubeliks valminud «Detsembrikuumuse» režissöör on Asko Kase, stsenaristid Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre, operaator Kjell Lagerroos, kunstnik Silver Vahtre, helilooja Sven Grünberg, monteerija Tambet Tasuja ning produtsent Artur Talvik. Filmis astusid üles Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten ja Tõnu Kark.
Kohalik hõng ja sõnum
Eestist valis maailma suurimale filmiauhinnale kandideeriva filmi viieliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Tristan Priimägi, Jüri Sillart, Lauri Kaare, Kristiina Davidjants ja Kristian Taska. Kaalumisel olid «Vasha» (režissöör Hannu Salonen), «Buratino» (režissöör Rasmus Merivoo) ja «Detsembrikuumus».
Kuidas sattus valituks «Detsembrikuumus»?
Priimägi:
«Nende kolme filmi hulgast pidi iga komisjoni liige leidma oma lemmiku.»
Taska:
«See on tänavustest filmidest kõige mastaapsem, tutvustab Eestit kõige paremini.»
Millised on Eesti filmi šansid Oscarini jõuda?
Priimägi:
«Ei piisa filmi headusest. On firmad, mis tegelevad filmi ümber kõmu tekitamisega. Selline promo nõuab raha ja selle leidmiseks peab olema kindel usk, et filmil on üldse lootust viie nominendi hulka jõuda. Ja praegu pole ju kellelgi kuskilt raha võtta.
Taska:
«Esiteks peaks temas olema oma maa eripära või hõngu, mis võiks samas huvi pakkuda kogu maailmale. Teiseks on väga oluline režissööri loodud teose kunstiline tase ja individuaalsus.» (PM)