Viljandi nukuteater alustas pühapäeval juubelihõngulist hooaega, sest lastele antakse etendusi juba 55. aastat.
Uus hooaeg algas kõige menukama etendusega
Alustame kõige populaarsema etenduse, «Karupoeg Puhhiga», sest sellelgi on väike juubel: mängime seda 255. korda.
Kindlasti.
Võtame kaasa kõik lavastused, neid on kokku neliteist. Selle aasta lõpuks tahame kogu praeguse repertuaari läbi mängida.
Kui kutsutakse, käime ka mujal esinemas. Päris kindel koostööpartner on Tartu mänguasjamuuseum, kus me tihti mängime.
Oktoobris sõidame Leetu IX rahvusvahelisele Alytuse nukuteatrite festivalile. Läheme sinna neljandat korda ja meid on ikka hästi vastu võetud.
Nagu viimasel ajal paljudel festivalidel tavaks, kohti seal ei jagata. Küll aga võtsid võõrustajad oma mängukavva meie «Puhhi». Meie neilt seni midagi üle võtnud ei ole, ent kui midagi põnevat näeme, võime seda ehk teha.
Seekord sõidame «Nif Nuf Nafi looga», mis on sündinud «Kolme põrsakese» põhjal.
Saime kutse ka nukufestivalile Saksamaal. Kahjuks takistas rahapuudus sinna minna.
Jõuludeks on kavas valmis saada uus lavastus, aga selle pealkirja ei taha ma veel öelda. Tahan teha varjuteatri etenduse, mida Viljandi nukuteatris pole veel olnud.
Kaugemad plaanid on seotud traditsioonilise festivaliga «Teater kohvris» tuleva aasta mais. Siis tähistame ka oma juubelit.
Mis muret teeb?
Muret ei tee eriti miski. Publikut jagub. Jätkab nuku-pantomiimistuudio. Eelmisel hooajal tuli välja lavastus «Kas naeris?».
Tahaks, et noored võtaksid meie stuudio tööst agaralt osa. Põhiline on huvi asja vastu. Igal juhul on tänaval tolknemisest huvitavam näitekunsti saladustega tutvuda. Esimesed huvilised on juba käinud, aga ühendust võtta võib alati, lepime sobiva aja kokku.
Üks piinlik mure siiski on: meie trepikoridor vajab kiiresti remonti. Inetu, kui nukuteatri visiitkaart — sissekäik seda ju on — näeb nii must ja lagunenud välja.