Viljandimaal Suure-jaanis elab üks noor mees toreda nimega Taivo Sõts (23), kellel on nii kaunis lauluhääl, et see lepitab armunute tülisid.
Laulev ehitaja sulatab südameid
Kas te suudate võtta tõsiselt meest, kes
sugereeriva tümpsu saatel laulab «me arm on just kui lõvi, kel isu täitmatu / nüüd tule ja mind armasta, ma olen kärsitu»? Aga kui see mees on blond, üle 190 pikk ja pimestava naeratusega?
Mis pagana pärast teeb noor mees sellist ajast ja arust muusikat? Italo disco on 80ndate underground süntesaatormuusika, enamik lugudest produtseeriti Itaalias ja Saksamaal ning seetõttu lauldakse tavaliselt tugeva aktsendiga. Lisaks on italo disco ingliskeelsed laulusõnad poeetide tagasihoidliku keelevaldamise tõttu sageli üsna kentsakalt välja kukkunud.
«No keegi teine seda peale minu ei tee,» vastab Taivo küsimusele kummalise žanrivaliku kohta. «Ja sõnad on tõesti jaburad, nii et väga lahe!» Taivo ise laulab muide ikka ja ainult eesti keeles.
Kui te Taivost varem midagi kuulnud pole, siis ainult selle pärast, et elate Tallinnas või mõnel meretagusel maal. Terves Kesk-Eestis, Türil, Paides, Viljandis ja Tartuski on Taivo väga kõva nimi.
Selja taga on osalemine 2007. aasta superstaarisaates, kus ta jõudis 32 parema hulka. Žürii oleks teda edasigi laulmas näinud, aga hääletajate massimaitse sundis lahkuma. Samuti on Taivo loorbereid lõiganud erinevatel karaokelavadel.
Hääl lepitab tülitsejaid
Taivo lauluhääl on nii võluv, et tihti helistavad sõbrannad talle keset ööd ja paluvad: «Taivo, laula midagi!» Ja Taivo laulab, sest tema süda on sama kuldne kui hääl. Praegu on see süda veel vaba, sest ehitajana igapäevast leiba teeniv mees elab koos ema ja kasuisaga (Mait Reimann on Eriti Kurva Muusika Ansamblis viiulit ja klaverit mänginud, nii et läbi ja lõhki muusikamees) kodutalus.
Kord palus üks pruudiga raksu läinud sõber, et Taivo tütarlapse akna taga laulaks. Taivo läks. Sõber viis pahasele neidisele lilled ja enamat ei olnudki leppimiseks vaja. «Järgmisel päeval olid nad jälle koos,» rõõmustab Taivo.
Tõeline Eesti mees
Taivost võiksid paljud eakaaslased eeskuju võtta. Ja kes ei võta, neile ta annab. Nagu paljud mehed, nii astus ka Taivo pronksimäsu ajal abipolitseinikuks, läbis koolituse ja käib nüüd regulaarselt politseid abistamas. «Mulle ei meeldi, kui mingid pätid arvavad, et nad võivadki nüüd möllata, nagu ise tahavad,» on Taivo resoluutne.
«Noh, meid kutsutakse ikka pidude ja muude selliste ürituste ajal patrullima. Viljandimaal on see häda, et eri külade poisikesed kipuvad omavahel ülbama. Selline rivaalitsemine käib, eks nad kaklevad ja siis löövad vanemad mehed ka juba sekka,» rääkis Taivo, kel abipolitseiniku mundris korduvalt tulnud Mulgimaa kakukulle rahustada.
«Viljandi on üldse selline koht, kus võõras võib kergesti üle küüru saada. Kui ma sõjaväest tulin, siis läksime kah ühe sõbraga Viljandis pubisse istuma, meenutas Taivo. «Ja korraga suht tühja koha pealt läks löömaks. Tulemus: sõber haiglas, mul hammas huulest läbi... Tüübid olid ära unustanud, kes ma olen, selle aja kui sõjaväes olin,» kirjeldas Taivo Viljandi kombeid.
Mehed, minge sõjaväkke!
Taivo suhtub põlastusega neisse, kes viilivad väeteenistuse eest endale hullupabereid organiseerides või mingit muud moodi. «Vennad, minge aega teenima!» esitas mees üleskutse. «Sõjaväes läheb mõtlemine paika ja saate tõesti mehemaks.»
Taivot ennast mõjutas sõjavägi nii palju, et lisaks abipolitseinikule on ta ka kaitseliitlane, osaleb hea meelega õppustel ja kannab relva. Ja kui siis mehed metsa mitmepäevasele õppusele lähevad, tehakse õhtul lõke üles ja laigulises mundris karmid mehed kuulavad hardunult, kuidas Taivo kuldne lauluhääl Mulgimaa tähtede poole lehvib.