/nginx/o/2008/06/06/47430t1hf630.jpg)
Ajaloolaste andmetel leiti Peruu üks kuulsamaid vaatamisväärsusi, inkade niinimetatud kadunud linn Machu Picchu seniarvatust üle 40 aasta varem.
Machu Picchu leiti seniarvatust varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni siiani on arvatud, et Machu Picchu avastas 1911. aastal Yale´i ülikooli teadlane Hiram Bingham, kirjutab BBC.
Nüüd aga väidab grupp ajaloolasi, et kuulsa inkade linna leidis 1867. aastal sakslane Augusto Berns, kes seal olnud aarded lihtsalt ära varastas.
Peruus puidu ja kullaga äritsenud sakslane tegutses sealse valitsuse nõusolekul.
Mees pani oma röövitegevuse varjamiseks Machu Picchu lähistele püsti saeveski ning käis süstemaatiliselt Machu Picchust kullast asju ära viimas. Hiljem müüs ta need Euroopa muuseumidele.
Ajaloolased said Bernsist aimu, kui leidsid Peruu rahvusmuuseumist sakslase tegevust kirjeldavad dokumendid.
Kuni siiani oldi kindlad, et Hiram Bingham oli see, kes inkade kadunud linna ülejäänud maailma teadvusesse tõi. Kuigi kohalikud olid selle olemasolust teadlikud juba ammu.
Peruu võitleb siiani hauaröövlite vastu, kes salaja püüavad sealsete põliselanike kunstiteoseid välja smugeldada ja mustal turul müüa.
Peruu arheoloogiajuveelide hulka kuuluv, Urubamba jõe orus olev Machu Picchu ehitati inkade viimase valitseja Pachacuteci poolt umbes 1450. aastal. Paik jäeti sada aastat hiljem, umbes Hispaania konkistadooride sissetungi ajal maha.
Alates 1983. aastast on Machu Picchu UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja see linn on kantud ka seitsme uue maailmaime hulka.