Suurbritannias Londonis 19. sajandil tegutsenud Rappija-Jackina tuntud isik valis oma ohvriteks ka naisi, kes pärast abielulahtust olid sunnitud prostituutidena töötama.
Rappija-Jack valis ohvriteks ka lahutatud naisi
Ajaloolased uurisid nüüd 1881. aastal tehtud rahvaloenduse andmeid, mis paljastasid üht-teist rappija ohvrite kohta, kirjutab Daily Mail.
Uuring lükkas ümber, nagu kõik naised oleksid juba varasest noorusest ja pidevalt prostituutidena töötanud.
Viis naist Mary Ann Nichols, Annie Chapman, Elizabeth Stride, Catherine Eddowes ja Mary Jane Kelly tapeti Londoni East Endis Whitechapelis ajavahemikul 31. august – 20. detsember 1888.
Väidetavalt oli ohvreid kokku 11 ja tapmised jätkusid 1891. aastani.
Nende kehadest oli organeid välja lõigatud. Nende tapjat ei tabatud mitte kunagi.
Kuigi need viis naist olid oma mõrvamise ajal prostituudid, oli kolm neist 1881. aasta rahvaloenduse ajal veel abielus ja korralikud koduperenaised.
Üks mõrvatutest Elizabeth Stride oli rahvaloenduse ajal 37-aastane ja abielus puusepaga. Catherine Eddowes oli 38-aastane ja elas koos oma abikaasa ja kahe lapsega. Abielus oli ka 40-aastane Annie Chapman, kes rahvaloenduse ajal elas koos vanematega, kuid hiljem kolis abikaasa juurde.
Nendest naistest said prostituudid pärast lahkuminekut. Tollastes ajaleheartiklites seisis, et mitte ükski ohvritest ei elanud koos abikaasaga.
Rahvaloenduses puuduvad andmed Mary Ann Nicholsi ja Mary Jane Kelly kohta, mis viitab sellele, et nad juba siis tegutsesid prostituutidena.
Prostituutide mõrvad on tänapäevani müsteeriumiks jäänud. Politsei kahtlustas tapmistes mitmeid isikuid, kaasa arvatud ka kuninganna Victoria ihuarsti Sir William Gulli, kuninganna pojapoega prints Albert Victorit ja kunstnik Walter Sickertit.
Ajaloolane Andrew Cooki arvates olid Rappija-Jacki kuju loonud ajakirjanikud ja tapmiste taga võis olla mitmeid isikuid.
«Rappija-Jackist sai lausa kaubamärk, selle abil müüdi ajalehti,» sõnas Cook.