The Beatles “Magical Mystery Tour”

The Beatles “Magical Mystery Tour”. Foto: Plaadi esikaas

Kõigepealt tuleb küsida, kuidas arvustada klassikuid ja miks üldse seda teha. Teisele küsimusele on kergem vastata. Biitlitest annavad praegu põhjust kõnelda 9. septembril väljutatud plaadid, millest üks komplekt koondab kogu biitlite diskograafia monoversioonid ja teine stereoversioonid.

Laulud on mõlemas komplektis põhjalikult puhtamaks töödeldud ja helitehniliselt säravamaks lihvitud. Stereokomplekti kuuluvatel plaatidel sisalduvad peale kõigi originaalil kõlavate palade dokumentaalfilmid albumite valmimisest.

Monokomplektis on 11 ja stereokomplektis 14 plaati ning tööd tehti nende remasterdatud taieste kallal tervelt neli aastat.

"Magical Mystery Tour" on üks neist uuendatud ja kaunistatud stereoplaatidest, mis määratud tootja poolt kõlama paremini kui eales varem.

Siinkohal võivad vanad biitlifännid pead vangutada, sest kindlasti leiavad nad, et algupärasest saviplaadi sound'ist ülimat ei saavutata kunagi ega millegagi ning digitaliseeritud, remasterdatud versioonid kõlavad nii valesti, nii valesti. Ilmselt kõlavadki, kas nüüd valesti - pole selle hindamiseks piisavalt suur fänn -, aga teisiti kindlasti.

Laulud "Magical Mystery Tour" on harmoonialt ja kasutusel olnud pillidelt väga kirjud ja mitmekihilised. Arvatavasti kuuleb mõne konkreetse pilli esinemist mõnes laulus paadunud biitlofiil alles nüüd esimest korda. On ju mastertape kiht-kihilt laiali lammutatud ja pintslikesega üle käidud. Selles mõttes on uus "Magical Mystery Tour" nagu täitsa uus tuur.

Tulles tagasi alguses kõlanud küsimuse juurde, kuidas klassikuid arvustada, saab sellele vastata, et ega neid saagi arvustada. Ütlen vaid, et kõnealusel kettal sisaldub üks biitlite haigemaid ja paremaid lugusid "I Am the Walrus". Ülejäänu on ajalugu.