USA Duke´i ülikooli psühholoogide sõnul muudab kehaline karistamine lapsed vägivaldseks ja aeglustab nende arengut.
Kehaline karistamine muudab lapsed vägivaldseks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. september 2009, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul peaksid vanemad otsima laste kehalisele karistamisele positiivseid alternatiive, sest vägivada tunda saanud lapsed lahendavad ka ise kõike vägivalla abil, kirjutab STT.
Teadlased jälgisid oma uuringus 2500 lastega perekonda ja seal olevaid käitumismustreid.
Uuritud perede laste vanus oli 1 – 3 eluaastat. Ka küsiti vanematelt, kas ja kui sageli nad oma lapsi füüsiliselt karistavad. Lastele tehti aga nende arengut ja käitumist uurivad psühholoogilised testid.
Uurimine näitas, et üheaastased lapsed sai pepule laksu keskmiselt kaks korda nädalas. Kahe- ja kolmeaastased said juba karistada kolm korda nädalas.
Testide tulemused näitasid, et kehaliselt karistatud üheaastased olid ainult verbaalselt korrale kutsutud kahe- ja kolmeaastastest märgatavalt agressiivsemad.
Ka tulid kehaliselt karistatud lapsed halvemini toime otsustamist nõudvate testidega.
Teises uurimuses jälgiti väikelapsena saadud kehaliste karistuste mõju teismeliseea käitumisele. Uuriti 750 noort.
Tulemused näitasid, et laste vanemaks saades kehaline karistamine väheneb. Kuid enamiku laste kehaline karistamine siiski jätkus ja neil lastel oli teismelisena palju probleeme.
Nad ei osanud suhelda, sattusid kergelt kaklustesse, ei austanud vanemaid ega õpetajaid ning tegelesid pisivargustega.
Paljudes riikides on laste kehaline karistamine keelatud.